Jake Williams on koheva kauni habemega erak, kes pesitseb Šotimaal Cairncormi
mägedes ürgselt võimsa ja pidevalt muutuva looduse keskel. Ta on justkui Jungi
õpikust välja hüpanud “Vana Tark Mees”. Tahaks hirmsasti teada, mis ta mõtleb
või kuidas ta elanud. Aga me ei saa. Vähemalt mitte sõnadega. Ainult must-valged
pildid elust siin ja praegu, kus pole ei tulevikku ega minevikku. Ainult loodus
vaheldub lumevaibast õitsvate lilledeni ja tagasi. Vahepeale näeme oma eremiiti
metsas jalutamas, lõbusalt vilistamas, pliiti kütmas, vaipe kloppimas või ragisevatelt
kassetidelt vanu India raagasid kuulamas.
Briti andekas kunstnik Ben Rivers kasutab antiikseid kaameraid ja armsalt võbelevat
16mm must-valget filmilinti, mida ta ise käsitsi ilmutab, tehes nõnda kaader-kaadri
haaval oma kordumatut visuaalkunsti. Filmist on ilmselgelt tuntav hingesugulus tema
ja portreteeritava vahel, kes mõlemad elavad oma elu ainulaadsuse ja tavanormidest
mittehoolimise vaimus.
Ben Riversi ajatu filmipoeesia “Kaks aastat merel” sai CPH:DOXi peaauhinna ning
võitis FIPRESCi auhinna 68. Veneetsia Filmifestivalil.



Kaarel Kuurmaa