22.-23. oktoobril saab Sõpruse ekraanil nautida Himaalaja hingematvalt kauneid filme, mis sel aastal keskenduvad peamiselt Tiibeti ja teiste Himaalaja regioonide muusikale, uskumustele, kultuuripärandi säilitamisele ja visuaalsetele kunstidele.

Filmipäevade korraldajaks on Himaalaja Kultuuri Selts, mille eesmärgiks on tutvustada Himaalaja ühiskonda ja kultuuri. Mäe piirkond on võrdlemisi distinktiivne, sest on jagatud erinevate riikide, etniliste rühmade ja kultuuride vahel (Tiibet, India, Nepaal, Hiina, Pakistan, Afganistaan). Kõik see kokku teeb Himaalaja piirkonnast põneva ja mitmekülgse paiga ning kavas olevad filmid tutvustavad vaatajatele antud piirkonnaga seotud tabusid, uskumusi, rõõme ja muresid.

Filmide linastuskava:

22. OKTOOBER:

17: 00 APATANI MUINASLUGU / Apatani Folk Tale (30 min) ja PRUUDI LAUL / Bride’s song (10 min)

19:15 – SOOLOSÕIT MAAILMATIPPU / Riding Solo to the Top of the World (90 min)

23. OKTOOBER:

19:00 – PIMEVAADE / Blindsight (104 min)

20:45 – SÄDELEV VAIM / Shining Spirit (34 min)

Pilet: Kõik seansid 30 KROONI

Rohkem infot:

info@himaalaja.ee

www.himalaja.ee

http://himalayacultures.wordpress.com/

Katusekino näitab  30.09 – 05.10 eriprogrammina, valitud paremaid palasid oma filmidest,  kino Sõprus katuse all!

Neljapäeval 30/9 kell 21.00 KULTUS- & FRIIGIFILM // Scott Sanders BLACK DYNAMITE [USA 2009, 90min]

Reedel 1/10 kell 21.00 SKANDAALNE KINO // Kinji Fukasaku BATTLE ROYALE [Jaapan 2000, 114min]

Laupäeval 2/10 kell 19:00 FILMIPÄRL // P. Almodóvar MATADOR (Hispaania, 1986)

kell 21.30 KULTUS- & FRIIGIFILM // Jim Sharman ROCKY HORROR PICTURE SHOW [Suurbritannia, USA 1975, 96min]

Pühapäeval 3/10 kell 19.00 KEELATUD FILM // Bahman Ghobadi NO ONE KNOWS ABOUT PERSIAN CATS [Iraan 2009, 106min]

Teisipäeval 5/10 kell 21.00 KEELATUD FILM // Jason Kohn MANDA BALA (SEND A BULLET) [USA, Brasiilia 2007, 85min]

www.kinosoprus.ee
www.katusekino.ee

Piletid: 65/50 Piletilevi ja kino Sõprus kassa

6.-12. oktoobrini on Eesti  filmihuvilistel nii Tallinnas kui Tartus võimalik näha ühtekokku 8 mängu-, 3 dokumentaalfilmi ja lühifilmiprogrammi.

Täna, siin Kütioru nõlval, juhatan ma sisse filmi, mida ma ehk ei väärigi sisse juhatama, kuid võtsin siiski endale selle julguse..

Nii nagu Tõnu, Veiko Õunpuu “Püha Tõnu kiusamises”, võtab julguse kaotada oma julgus ja identiteet, võttis ka Veiko selle julguse astuda trammi, kus sõidavad teised julged ja iseteadlikud. Õigemini, Tõnu hoopis libastub. Ta libastub, sest ootamatult peab ta endaga tõtt vaatama, mis sest et tõde nagu polegi olemas. Mõnel pikal vestlusel Veikoga, püüdes lahata elu ja olemist, püüdes seda kuidagigi sõnadesse panna, on Veiko selle kokku tõmmanud lihtsa tõdemusega: midagi toimub. See on see ainuke tõdemus, milles autor tõepoolest kindel on ja julgeb välja öelda. Ülejäänu on puhtalt hetke tabamise kunst.

“Püha Tõnu kiusamine” annab filmipublikule võimaluse kaotsi minna kaadrite vahele. Mingis mõttes lubab ta muutuda selleks 25ndaks kaadriks, iga tselluloidi sekundi peale, milles elame. “Püha Tõnu kiusamise” puhul on palju räägitud filmi tihedast viitamisest maailma filmikunsti eredatele töödele, mis ilmselgelt režissööri ennast filmikunstist vaimustuma on pannud. Seal on paljude Veiko lemmikute jälgi, kuid enam, kui filmikunstnikega visiitkaartide vahetamine, on Püha Tõnu puhul oluline selle filmi omaruum. See on üks koht, kuhu Veiko meid kindlakäeliselt juhatab. Meie kõigi aegruumis algab film sealt, kus me olime veel vahetult enne masu, ja liigub sinna, kus kedagi ei ole ja pole olnudki, ent kuhu nüüd sellegipoolest võime kiigata.

Eesti loojatele on omane mingi imelik igatsus. Igatsus, mis ütleb – see, mis on, nagu ei olekski see, mis on. “Puud ei ole puud ja majad ei ole majad”. Vastuseid see film ei anna. Küsimusi ka ei esita. Püha Tõnu ripub nagu see igatsus meie peade kohal. Justkui vihjab, et igatsus on päriselt. Et see, mis toimub, ongi igatsus.

“Püha Tõnu kiusamine” on mets, kus ei valitse metsavahti. Stiihia. Vene keeles tähistab sõna “stihhi” luulet. Püha Tõnu on ka poeesia. Kaplinski sõnadega, on Püha Tõnu, Veiko tahe “ka tuult, mis neid rindu paitab, mõista”. Filmi pealkiri on laenatud 1487-8 aastal valminud, toona alles 12 aastase Michelangelo “Püha Antoniuse piinamiselt”. Maalil näeme juba habemikku Antoniust õhus rippumas, ümbritsetuna trobikonnast kiuslikust deemonist. Need jälgid loomasarnased soerdid tümitavad vanakest Antoniust, malakad käes. Mähivad pühamehe kirjeldamatu haisu sisse, mis kooriks tapeedi Põha Tõnu kontori seintelt. Nad vaat et rebivad mehe tükkideks. Pühas Tõnus on lause: “Meie seas on inglid. Nad on äratuntavad oma kohutava haavatavuse tõttu.” 12 aastase Michelangelo debüütmaal on teismelise poisi pühalik-libidaalne kõrge intelligentsuse ja maalitehniliste oskuste tunnistus. Veikol seda eksamit enam läbida pole tarvis.

Püha Tõnu on ka paratamatuse ja seletamuse huumorikool. Temas on ohtralt sisemusse voolavat, tulist, isegi kõrvetavat huumorit. Ta on tähenduslik tühjus, ehk tüünus, kuid see tumedus on musta kohvi tüünus, mis annab meile päeva esimese särava mõtte. Hea filmiga on nagu iga teisegi hea kunsttõkiga. Ta asub kusagil kunstniku ja publiku vahepeal. Tal on oma elu. Ei saagi nii väita, et kunstnik suhtleb läbi oma töö inimestega – et ta tahab midagi meile öelda. Veiko pigem räägib selles filmis endast välja, kuid mitte päris suunatult ja kellelegi adresseerides. Pigem loob ta ühe koha, kus saab käia. Koha, kus mitte igaüks ei pruugi rännata.

Head kaotsiminekut!

Andres Lõo

05. augustil, 2010

Kütiorg, Võrumaa, Eesti, Euroopa, maailm

Lars von Trier ja Dogma kinos Sõprus – ehedus ja provokatsioon!

14.-19. septembril linastuvad  valitud teosed Taani kino enfant terrible Lars von Trieri ning  tema dogma-mõttekaaslaste Thomas Vinterbergi ja Soren Kragh-Jacobseni ühiskonnakriitilisest ja provokatiivsest loomingust.

Dogma95 on rühmitus, mis loodi Taanis 1995. aastal Taani avangard-fimirežissööride poolt, mille üks loojatest oli ka Lars von Trier. Dogma95,  mis oli algselt mõeldud kui provokatiivne ühiskonnakriitiline nali, omandas tõsisema kuvandi kui nende rühmituse vastuolulised ja šokeerivad ideed kogusid aina laialdlasemat tunnustus ka rahvusvahelisel tasandil, seismast selle eest, et filmi tegelik väärtus ei sõltu eriefektidest ja/või suurest Hollywoodi eelarvest.

‘‘Idioodid‘‘ – film, mida iseloomustab lause: ‘‘Ühiskond on kõigi idiootide ema‘‘ ning mille näitamine on mõningates riikides keelatud.

‘‘Kuriteo element‘‘ – film, mis pälvis Cannes‘i filmifestivalil ning räägib futuristlikust mõrvamüsteeriumist, millesse on põimitud hulgaliselt fantastikaelemente.

‘‘Perekonnapidu‘‘ – originaalset ning üllatusterohket filmi on pärjatud Cannesi festivali žürii eriauhinna ja Euroopa Filmiakadeemia auhinnaga.

‘‘Epideemia‘‘ – originaalse õudusfilmi vaatajat võib hakata painama küsimus – kas müstiline epideemia levib päriselt või on see vaid Trieri kujutluse vili?

‘‘Mifune viimane laul‘‘ – romantiline kiiksuga komöödia, mis on pälvinud rohkeid auhindu, sealhulgas ka Berliini Hõbekaru.

‘‘Euroopa‘‘  – painajaliku atmosfääri ning rikka alltekstiga linateose peategelane on Leo Kessler, kes oktoobris, 1945,  saabub Ameerikast Saksamaale. Rikkalikult pärjatud EUROOPA võitis ka Cannes’i filmifestivali žürii auhinna.

Sensuaalse naisterahva nimega LoveBoat Monica stardib 19. august, kell 20:00 Admiraliteedi Basseinide juurest ja purjetab mutandi- ja kinorahva 1h ja 15 minutiga imelisele Naissaarele. Kel soovi, saab tulla neljapäeval ka juba kl 17:00 laevaga.
Laevas hoolitsevad diskorütmide eest Raul Saaremets ja RhythmDoctor. Saarel ootavad meid ees meie kallid Kinobussi sõbrad, kes on püsti pannud rannaliivale 5,5×8 meetrise täispuhutava ekraani, millelt saab vaadata müsteerilist horror-thriller-draama-komöödiat ‘‘The Wicker Man‘‘ (1973) ning sellele järgnevat erootilist, eksootilist, elektriseeritud rokkfantaasiat – ‘‘Lisztomaniat‘‘ (1975).
Peale filmide, saab nautida õhtusööki rannas, lebada rannaliival ja nautida fantastilist saareidülli, ühes ilusaimas Eesti rannas.

Need, kes kibelevad kiiremini tagasi Tallinnasse, saavad seda teha kell 02:00 (eelneva registreerimisega rsvp@kinosoprus.ee) kui LoveBoat Monica asub tagasiteele, kus Tallinnas jätkuks järelpidu Rulapargi Haiglas.
Need, kellel aga soovi jääda amatsoonide saarele kauemaks, võivad jääda sinna öömajale ning nautida ka järgmisel päeval saareelu ning naasda kell 14:00 või 18:00.

Piletid müügil Kino Sõprus kassas ja Piletilevis

11.08 – 16.08 200 krooni(laevasõit+filmid+tervitusnaps)
17.08 – 19.08 250 krooni(laevasõit+filmid+tervitusnaps)
Kino Sõpruse ja Mutandi saarde minek on nö pre-pidu reedel(20. august) toimuvale Mutant Kino peole, mis toimub Kinos Sõprus ja peaesinejaks on kosmiline-vuntsi-orava disko prints Norrast – Todd Terje!