Ameerika on alati olnud tõotatud maa, kuhu varem või hiljem jõuavad kõik maailmakino tähed. Nõnda sillutas endale järjestikkuste hiilgavate filmidega anglo-ameerika kinoruumi tee ka Emir Kusturica. USA suured ja kasumile orienteeritud stuudiod ei osanud aga peljata, millesse end mässivad, sest sellise loodusjõu loovuse kontrollimisest võisid nad vaid und näha.

Unenäoline on ka Kusturica ainsaks Ameerikas valminud tööks jäänud “Arizona unistus”. See on lugu pere autoäris alustavast noormehest nimega Axel, kes nõustub liituma nõbu Pauliga Arizonas peetavateks onu pulmadeks. Seal kohtub ta atraktiivse lesega, kellega lööb lõkkele ootamatu romanss. Muusosas võib selge narratiivi aga heaga unustada, sest Kusturica lavastab toimuvat paksus maagilise realismi kastmes. Kaasa löövad seejuures sellised tähed nagu Johnny Depp, Vincent Gallo ja Faye Dunaway.

Ameerika publiku jaoks sai hullumeelsust selgelt liiga palju. Stuudio lõikas filmi oluliselt lühemaks ja ei vaevunud sellega isegi laiemas kinolevis riskima. Valmimise ja New Yorkis ekraanidele jõudmise vahele jäi näiteks kolm aastat. Film tõi tagasi vaid murdosa oma eelarvest ning seda on kirjeldatud kui üht suurt deliiriumit. See deliirium on aga vabastav ja ainulaadne. Filmikriitik Roger Ebert nimetas “Arizona unistust” põrgust pöörasemaks, Berliini filmifestivalil pälvis Kusturica nägemus Ameerikast aga Hõbekaru preemia.

Filmi toob kohale DHL.