Noor Frankenstein (Young Frankenstein)
Oktoobrikuu Püha Sõpruse pühapäevad on pühendatud ilmselt ühele naljakamale mehele, kes Hollywoodis eales asju ajanud on: tänavu juunis 100. sünnipäeva tähistanud Mel Brooksile. Teises maailmasõjas demineerijana teeninud Poola-Ukraina päritolu juudi juurtega Brooklynis sündinud naerutaja on lisaks filmiajalooga mängivatele paroodiatele aidanud David Lynchil pärast "Eraserheadi" debüüti läbimurde teha. Brooks võttis Lynchi oma tiiva alla ja produtseeris "The Elephant Mani", mis sai 8 Oscari nominatsiooni ning andis Lynchile kuhjaga vabadust oma loomingulist käekirja arendada. Siiamaani filmitegijana aktiivne Brooks on elav näide sellest, kuidas naer on terviseks ning kahtlemata on oktoobrikuises üha pikemalt pimedas Tallinnas hädasti natuke rohkem huumorit vaja. Oktoobri viimasel pühapäeval näitame Brooksi austusavaldust Universali stuudio koletisefilmidele ja õudusfilmižanrile "Noor Frankenstein" (1974).
Traditsioonidest lugupidava mehena toimub Brooksi filmis osa tegevusest täpselt samas laboratooriumis, kus 1931. aastal Victor Frankenstein majandas Universali filmis "Frankenstein". Muus osas on Mel Brooks endale mõningaid vallatuid vabadusi lubanud ja Gene Wilderi kehastatud peategelane palub, et tema tegelase nime hääldataks kui Frankestiin.
Tegemist võib olla Brooksi kunstiliselt kõige ambitsioonikama filmiga, mis hoiab püüdlikult kinni 1930. aastate ehk õudusfilmižanri sünnikümnendi esteetikast. Wilder näitab siin kogu oma näitlejavõimete diapasooni tagasihoidlikust teadlasest kuni hüsteeritseva hullumeelseni. Õudu tekitav atmosfäär vaheldub muusikaliste vahepalade ning võõristuse tekitamisega neljanda seina purustamisel vaataja ja tegevustiku vahel. Tegemist on mõnusalt muheda filmiga, mille igast kaadrist õhkub kollektiivset tegemise rõõmu. Eraldi äramärkimist väärib Gerald Hirschfeldi must-valge kaameratöö ning John Morrise poolt kirjutatud Oscarile nomineeritud muusika.
Legendaarne The New Yorkeri filmikriitik Pauline Kael kirjutas omal ajal filmi kohta: "Vanasti kutsuti selliseid filme hullumeelseteks komöödiateks ning ammu pole ekraanil midagi nii hullu nähtud."