Sõpruse kino ja Tartu Elektriteater tähistavad 12. kuni 29. oktoobrini Poola ühe mõjukama režissööri Andrzej Wajda 100. sünniaastapäeva retrospektiiviga.
Andrzej Wajda sündis 6. märtsil 1926 Kirde-Poolas Suwałkis ja suri 90-aastasena Varssavis 9. oktoobril 2016. Oma karjääri jooksul pälvis ta mitmeid filmimaailma olulisemaid auhindu, sealhulgas Kuldse Palmioksa Cannes’i filmifestivalil ning 2000. aastal Ameerika Filmiakadeemia elutöö-Oscari esimese ja seni ainsa Ida-Euroopa režissöörina. Wajda lavastas ligi 60 filmi, millest kuus jõuavad oktoobris Sõpruse ja Elektriteatri ekraanile.
Retrospektiivi esimene nädal on pühendatud Wajda hinnatud sõja-triloogiale. 12. oktoobril linastub mõlemas kinos tema esimene täispikk mängufilm “Põlvkond” (1955), mis viib vaataja 1942. aasta okupeeritud Varssavisse, Wola töölislinnaossa, kus noored inimesed otsivad oma kohta vägivalla, vaesuse ja moraalsete valikute keskel. Sellele järgneb 15. oktoobril üks tuntumaid Poola filmikoolkonna teoseid “Kanal” (1957), mis jälgib 1. augustil 1944 alanud natside vastase Poola ülestõusu viimaseid nädalaid. Triloogia lõpetab 19. oktoobril Wajda tõenäoliselt kuulsaim film „Tuhk ja teemant“ (1958), mis viib vaataja Teise maailmasõja viimasesse päeva ja esimesse rahupäeva.
Sõja-triloogia järel linastub 22. oktoobril Prantsuse uue laine tuules tehtud “Süütud võlurid” (1960), milles näeb sõjajärgses Poolas sirguvate noorte boheemlaste sotsiaal- ja moraalinorme. Programmi eelviimase filmina jõuab 26. oktoobril ekraanidele Wajda 1969. aasta meistriteos “Kõik müügiks” (1969), kus Wajda on võtnud fookusesse filmitööstuse. Film on austusavaldus Poola James Deaniks kutsutud varalahkunud Zbigniew Cybulskile ning seda on nimetatud nii Poola versiooniks Fellini filmist “8½” kui ka Wajda kõige isiklikumaks tööks.
Programmile paneb punkti 29. oktoobril „Marmormees“ (1977), mis jälgib noort filmitegijat Agnieszkad, kes kaevub üha sügavamale stalinistliku propaganda maailma, püüdes teha dokumentaalfilmi Mateusz Birkutist – müürsepast, keda viiekümnendatel ülistati kui töökangelast, kuid kes on nüüdseks kadunud anonüümsusse. Film jutustab loo stahhaanovlasest, kellest totalitaarne režiim vormis üliinimese ja kelle seesama riigikord hävitas lõpuks vaimselt ja füüsiliselt. The New York Times nimetas seda omal ajal Poola "Kodanik Kane'iks".
