Ideaalmaastik (The Ideal Landscape)
Eesti Mälu Instituudi filmi- ja aruteluõhtu Peeter Simmi filmiga "Ideaalmaastik" on tasuta, aga palume registreerida kino kodulehel tasuta pilet. Näitamisele tuleb väga värskelt restaureeritud kõrges kvaliteedis digitaalne versioon.
„Ideaalmaastik“ on 1980. aastal valminud Eesti mängufilm, mille tegevus toimub Teise maailmasõja järgses Eestis. Filmi keskmes on noor komsomoliaktivist Mait Kukemeri, kes saadetakse kevadkülvi volinikuna Metsa kolhoosi. Seal põrkuvad omavahel ideoloogiline surve, bürokraatlik käsuliin ja kohalike inimeste praktiline elutarkus: rajoon nõuab külviprotsente, kolhoosnikud aga teavad, et liiga vara külvatud vili ei anna sügisel saaki.
Peeter Simmi film avab teravalt ja samas inimlikult sõjajärgse maaelu, kolhoosikorra kujunemise ning nõukoguliku võimusüsteemi vastuolud. „Ideaalmaastik“ ei ole üksnes lugu ühest kevadkülvist, vaid ka film kohanemisest, hirmust, käsutäitmisest ja moraalsetest valikutest ajal, mil inimese argielu allutati ideoloogilisele kontrollile.
Pärast filmi vestlevad ajaloolane ja etnoloog Heiki Pärdi ning Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige, ajaloolane Martin Andreller. Arutelu keskmes on sõjajärgne Eesti maaelu, kolhooside tegelikkus, nõukogude võimu kehtestamise argipäev ning see, kuidas filmikunst on aidanud talletada ja mõtestada ühe ajastu kogemust.
Heiki Pärdi on ajaloolane ja etnoloog, kelle uurimistöö keskmes on olnud eesti rahvakultuur, kultuurilugu, maa-arhitektuur ja argielu muutumine. Ta on töötanud Eesti Rahva Muuseumis, juhtinud Tartu Kunstimuuseumi ning tegutsenud Eesti Vabaõhumuuseumis teadusdirektori ja vanemteadurina. Pärdi on mitmete Eesti maaelu, taluarhitektuuri ja argikultuuri käsitlevate raamatute autor. Tema viimane raamat „Stalini aeg Eesti külas: maast lahti, kõigest lahti“ ilmus 2026. aastal ning käsitleb Teise maailmasõja lõpust Stalini surmani ja sellele järgnenud aastatesse jäävat aega Eesti külas: talude ja kodude hävitamist, sundkollektiviseerimist, varade äravõtmist ning maaelu põhjalikku ümberkujundamist. Raamat tugineb muu hulgas kolhooside ja sovhooside koosolekuprotokollidele, varade üleskirjutustele, märgukirjadele ja isiklikele päevikutele ning sisaldab üle saja foto arhiividest, muuseumidest ja erakogudest.
