Režissöör Leida Laius
Osatäitjad Hendrik Toompere Jr, Monika Järv
Keel eesti
Subtiitrid inglise
1/ 12
“Naerata ometi” on Silvia Rannamaa kodumaisesse klassikasse kuuluva noorsooromaani „Kasuema“ ainetel põhinev psühholoogiline draama, mis jutustab tänapäevani teravaks jäänud lõikava ehedusega vanemlikust hoolest ilma jäetud lastest ja nende püüdlustest olla üle oludest, mis nende saatust kujundavad.
Elutee keerdkäikude tõttu on Marist saanud lastekodu hoolealune, ent kohanemine kuulumatusega tundub ilmvõimatu ja suhted saatusekaaslastega on keerulised. Lastekodu on kui mudel, mis kirjeldab suletud autoritaarset ühiskonda ja kus kehtivad omad tabud, reeglid ja hierarhiad. Ent kus o...Näita rohkem
“Naerata ometi” on Silvia Rannamaa kodumaisesse klassikasse kuuluva noorsooromaani „Kasuema“ ainetel põhinev psühholoogiline draama, mis jutustab tänapäevani teravaks jäänud lõikava ehedusega vanemlikust hoolest ilma jäetud lastest ja nende püüdlustest olla üle oludest, mis nende saatust kujundavad.
Elutee keerdkäikude tõttu on Marist saanud lastekodu hoolealune, ent kohanemine kuulumatusega tundub ilmvõimatu ja suhted saatusekaaslastega on keerulised. Lastekodu on kui mudel, mis kirjeldab suletud autoritaarset ühiskonda ja kus kehtivad omad tabud, reeglid ja hierarhiad. Ent kus on rõhumine, seal on ka vastuhakk.
Kuidas säilitada endas inimlikkus ja leida oma sisemine kodu, kui tundub, et maailm on sind hüljanud? Selle küsimusega seisavad silmitsi kõik kurbade kodu kasvandikud. Ekraanil näeb tõetruult seda julmust ja vaenu nii enda kui teiste vastu, milleni võib viia armastava vanema puudumine.
Oma ajastu kohta liigagi ausa ja ühiskonnakriitilise sisu tõttu ei olnud keelatud temaatika piiril kõlkuval filmil kerge endises Nõukogude Liidus kinolinale pääseda. Kui see aga leebuvas poliitilises kliimas lõpuks 1986. aastal õnnestus, saatis filmi ka koheselt suur menu. See pälvis väga laia tähelepanu ning võitis mitmeid olulisi auhindu. Eesti filmiloo huvilisele on “Naerata ometi” kohustuslik vaatamine. Tegemist on ühe üle aegade mõjuvaima kodumaise filmidraamaga.
Näita vähemMis on eriprogramm “Leida Laius 100”?
Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming. Laiuse filmipärand ei ole suur mitte mahult, vaid kaalult.
Tänases vaates moodustab Laiuse mängufilmipärand ühtse terviku, kus eri filmides tulevad ikka ja jälle esile sarnased teemad: tugevad naise lugu, mehe ja naise mõistatuslikud suhted, naiseks ja emaks olemise väljakutsed. Kuna just naiseks olemise temaatika on tema filmides kesksel kohal, on Laiuse filmide mõte praegu ehk ühiskondlikult paremini mõistetav kui varem.
Laiuse filmograafia peegeldab hästi autori ja seeläbi ka eesti filmi muutumist ajas. Kõrvutades L. Laiuse esimest ja viimast täispikka mängufilmi („Mäeküla piimamees“ ja „Varastatud kohtumine”), võib näha, kui pika tee autor on käinud, jäädes samal ajal truuks enda jaoks olulistele teemadele. Režissööri ja operaatori Jüri Sillarti arvates ei teinud Laius ühtegi ebaausat ega konformistlikku filmi.
Retrospektiiv pakub võimaluse kogeda Leida Laiuse loomingut võimalikult terviklikul moel ning näha suurel ekraanil ära kõik tema täispikad mängufilmid. Lisaks neile on programmiks ka kaks dokumentaalfilmi, „Sündis inimene“ ja „Lapsepõlv“, mis kuuluvad eesti dokumentalistika kuldvaramusse ja millel on oluline sisuline seos Laiuse viimaste mängufilmidega „Naerata ometi“ ja „Varastatud kohtumine”.
Linastused
No screenings at the moment
