Öö ooperis

- Kas teil on piimaga toidetud kanu?

- Jah, härra.

- Noh, pigistage ühest piim välja ja tooge mulle üks klaas.

 

Groucho, Harpo ja Chico Marx on kahtlemata slapstick-komöödiat arendanud geeniused, kelleta tänapäeva filmikultuur oleks tunduvalt vaesem. Hollywoodi filmiguru Irvin Thalbergi produtseeritud „Öö ooperis“ on nende esimene Metro-Goldwyn-Mayeri stuudios valminud film ja võib-olla kuulsaim vendade loomingust.

Ropusuine ja rohmakas Otis B. Driftwood (Groucho) on õnnekütt, kes „hoolitseb” rikka lesk-krahvinna rahaasjade eest. Ta on just investeerinud 200 000 dollarit New Yorgi ooperisse. Reis Ameerikasse ei möödu probleemideta: suurde reisikirstu on peitnud end ooperitähe kostümeerija Tomasso (Harpo), oma armastatud Rosale järgnenud koorilaulja Ricardo ja tema verivärske mänedžer Fiorelle (Chico), kes täidavad Otise pisikese kajuti pilgeni. See tummfilmiajastu komöödiageeniuse Buster Keatoniga kahasse väljamõeldud kajutistseen on üks filmiajaloo legendaarseimaid ja tsiteerituimaid.

Kui kogu kamp on New Yorki jõudnud, vallandab ooperiteatri direktor eksituse tõttu Rosa ja Fiorello. Otis otsustab koos oma sõpradega etendust Marxi-vennaste lustlikus stiilis saboteerida ning nõnda algab tsirkus, mis raputab kõrgkultuuri templit alusmüürideni välja.