“Ma ei usu filmi, mis annab vaatajale vaid ühe versiooni reaalsusest. Ma eelistan pakkuda mitmeid võimalikke tõlgendusi, et jätta vaatajale valikuvabadus. Ma olen kohanud vaatajaid, kes kujutavad ette rohkem, kui ma ise olen oma filmidesse pannud. Mulle meeldib, et film jätab iga vaataja vabaks tõlgendama, nagu oleks see tema enda tehtud.” Abbas Kiarostami

Pärsia poeetilise kino meistri Abbas Kiarostami lüüriline ja lummav “Tuul kannab meid” on kaunilt filmitud mosaiikmõistatus.

Iraani maalilisse mägikülla saabunud filmitegijate meeskonna eesmärgiks on dokumenteerida kaameraga rahva matuserituaale. Kohalike eest kiivalt oma eesmärki varjates ootab võttegrupp kannatamatult ühe vanamemme surma.  Aga elu läheb ikka omasoodu…

Kiarostami leebe, õrn ja puhastuslikult mõjuv meditatsioon tuletab selgelt meelde, et elu ja surma müsteeriumi ei ole võimalik kontrollida ega manipuleerida.

See imelik vabastav ja selge tunne, mille jätab “Tuul kannab meid”, tekib väga vähesest. Ja see tunne jääb.