Kolmanda astme lähikontakt (Close Encounters of the Third Kind)
Steven Spielberg tähistab tänavu detsembris oma 80. sünnipäeva ning režissöör on jätkuvalt väga heas vormis ning juunis esilinastub tema uhiuus ulmefilm "Avalikustamise päev", mida ka Sõpruses näitame. Kassahittide issi ning ilmselt enim Hollywoodi üldse mõjutanud filmitegija auks toome kolmel juunikuu pühapäeval ekraanile kolm tema varasemat ulmefilmi. Viimase filmina Spielbergi ja ulme programmist tuleb näitamisele tema kõige esimene ulmefilm "Kolmanda astme lähikontakt", mis on ühtlasi ka üks ainult kolmest täispikast filmist, mille stsenarist ja režissöör ta ise on.
Filmiklassika, mis annab aimu tulevase meisterlavastaja kiindumusest muinasjutulisse tulevikku, kus inimkond saab eksisteerida rahumeelselt koos tulnukatega. Spielberg näeb vastupidi süngetele tulevikuvisioonidele ulmefilmi žanrina, mis annab inimestele usku ja lootust paremasse tulevikku. Filmi peategelasteks on elektrik Roy (Richard Dreyfuss), üksi poega kasvatav noor naine Jillian (Melinda Dillon) ja prantslasest teadlane Claude (François Truffaut). Kõik kolm kogevad kontakti tulnukatega omamoodi. Näinud kummalisi valgusvihke, eemaldub Roy perekonnast ja hakkab kõikvõimalikest asjadest ehitama müstilist torni, millest on saanud tema kinnisidee. Ainukene inimene, kes tema teguviisi mõistab on Jillian, kelle poja tulnukad röövivad. Claude Lacombe, keda kehastab tuntud prantsuse kino uue laine juhtfiguur Truffaut, püüab aga tundmatule kontaktile seletust leida kaasaegse teaduse abil.
"Kolmanda astme lähikontakt", mida oma üheks suureks lemmikuks peab ka USA president Barack Obama, on kindlasti üks parimaid näiteid Spielbergi käekirjast, mis on tegelikult uusversioon tema enda teismelisepõlves kirjutatud loost "Tulekuma". Koos Spielbergi lähedase sõbra ja kolleegi George Lucase "Tähesõdadega" kuuluvad nood kaks eepilist linateost 1970. aastate populaarsemate linalugude hulka, mille mõju popkultuuris pole kadunud tänapäevani. Filmile kirjutas muusika viiekordne Oscari-võitja John Williams ("Schindleri nimekiri", "Lõuad" jt), muljetavaldav operaatoritöö pärineb ungarlaselt Vilmos Zsigmondilt ("Hirvekütt"), kes pälvis filmi eest ka Oscari. Ühtekokku nomineeriti film üheksale Oscarile, pälvides neist kaks (lisaks operaatoritööle ka parima helimontaaži eest Frank E. Warnerile).
