Hüpnootiline, psühhoseksuaalne, müstiline, mega kaunis meistriteos mälust, unenägudest ja taju ustest Itaalia 70ndate giallo-zhanri ühelt kuningalt, Luigi Bazzonilt. Giallode superstaar Florinda Bolkan suitsetab pakkide kaupa Dunhilli imeilusaid sigarette ja üritab maapealset paradiisi meenutaval saarel aru saada, kuhu on kadunud tema ajust kolm viimast päeva. Meenuvad Antonioni Blow-Up ja Hitchocki “Vertigo”, aga operaatori, kunstniku, helilooja ja loomulikult lavastaja töö jätavad stiili poolest need eeskujud selja taha. Tõenäoliselt kõige kaunim film, mida mu silmad on näinud. Kõik on nii lummav, et seda vaadates tunned, nagu ufod oleks sind ära viinud.