Selle aasta vaimse tervise kuu pühendame neuroarenguliste eripäradega seotud raskustele.
Psühhiaatria ja psühhoteraapiakeskus SENSUS koostöös kinoga Sõprus kutsuvad filmiõhtutele 13. ja 20. oktoobril kell 18.00. Sel korral vaatame kahte väga erinevat filmi, mis aitavad neuroerinevusi mõtestada nii fantaasia kui ka tõestisündinud loo kaudu.
Me kõik kogeme maailma, mõtleme, tajume ja suhtleme erinevalt. Ometi tunnevad mõned inimesed, et selleks, et teistega sobituda ja ühiskonna ootustele vastata, peavad nad oma tegelikku olemust pidevalt varjama või kohandama. Pidev kohandumine viib ärevushäirete ja depressioonini. Sageli ei seisne suurimad toimetulekuraskused neuroerinevuses endas, vaid selles, kuidas ühiskond sellele reageerib. Mõistmatus ja eelarvamused võivad muutuda inimese jaoks raskemaks kui sümptomid ise.
Teisipäeval, 13. oktoobril kell 18.00 vaatame filmi „Kõik kõikjal ja korraga“ („Everything Everywhere All at Once“, 2022). Evelyni hüppamine multiversumite vahel, pidev tähelepanu hajumine, ühelt tegevuselt teisele liikumine ja ülestimulatsioon loovad värvika ja absurdse metafoori sellest, kuidas võib kogeda maailma inimene, kelle aju töötab teistmoodi. Huvitaval kombel sai filmi kaasrežissöör Daniel Kwan filmi kirjutamise ja ATH-alase uurimistöö käigus ka ise
aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosi. Film ei ole otseselt ATH-st, kuid selle tempo, killustatus ja pidev infovoog pakuvad põneva võimaluse kogeda, milline võib olla neuroerineva inimese sisemaailm.
ATH teemadel arutlevad enne ja pärast kinoseanssi kliinilised psühholoogid, psühhoterapeudid Inga Grinberg ja Merlin Kreitsberg. Modereerib kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.
Teisipäeval, 20. oktoobril kell 18.00 vaatame koos mängufilmi „Ma vannun“ („I Swear“, 2025). Kirk Jonesi lavastatud tõsielul põhinev film räägib John Davidsonist, kes saab teismelisena Tourette’i sündroomi diagnoosi. Film jälgib tema elu ja seda, kuidas Tourette mõjutab tema keha, enesehinnangut, suhteid ning kohta ühiskonnas. See on lugu mitte ainult tikkidest ja diagnoosist, vaid ka häbist, mõistmatusest, eneseleidmisest ja julgusest olla nähtav sellisena, nagu sa oled.
Nendel teemadel arutlevad enne ja pärast kinoseanssi kliinilised psühholoogid, psühhoterapeudid Katrin Kaljula ja Margit Tamm. Modereerib kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.
Kaks filmi. Kaks väga erinevat lugu. Üks ühine küsimus: Mis juhtub siis, kui inimene ei sobitu sellesse, mida ühiskond peab „normaalseks“ ja kas meil on võimalik luua keskkond, kus ta ei pea end selleks sobivaks muutma? Stigma on raskem kui sümptom ise. Tule vaatama, kaasa mõtlema ja arutlema. SENSUS korraldab Vaimse tervise filmiõhtuid koostöös kinoga Sõprus alates 2019. aastast.
Olete oodatud ka kunstinäitustele!
10. oktoobril, ülemaailmsel vaimse tervise päeval, kell 17 avame grupinäituse "Masking: varjates oma päris mina" Mustpeade majas. Masking ehk maskeerimine tähendab oma loomulike reaktsioonide, käitumismustrite, emotsioonide või eripärade varjamist ja kohandamist, et vastata ümbritseva maailma ootustele. Neuroerinevuste, autismi ja ATH kontekstis, on see teadlikult valitud kohanemise viis keskkonnas hakkama saada, kuuluda ja vältida negatiivset tähelepanu, varjata erinevusi ja kompenseerida raskusi. Teadusuuringute põhjal on maskeerimine oluliselt seotud
ärevushäirete ja depressiooniga. Näitusel on võimalik anonüümselt enesekohase testiga hinnata ATH sümptome. Näitusega kaasneb ka publikuprogramm. Info avaldatakse jooksvalt SENSUSe ja KALAUS Galerii FB-i ning kodulehel. Näitus jääb avatuks kuni 22.11.2026.
Kuni novembri lõpuni jääb Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS (A. Lauteri 5) avatuks ka düsmorfofoobiale pühendatud näitus "Väga inetu inimene". Düsmorfofoobia on ärevushäire, mille puhul inimene on liigselt hõivatud kujuteldava või väga väikese välimusliku „veaga“, mida teised ei märka või peavad tühiseks. DM-i iseloomustavad jäigad ja irratsionaalsed veendumused, et „midagi on valesti“ - sundmõtted oma keha või mõne kehaosa kohta (näiteks nahk, nina, juuksed, kehakuju jms), mida on raske rahule jätta ja mis häirivad oluliselt igapäevast toimetulekut. Näitusel on võimalik anonüümselt enesekohase testiga hinnata oma kehaga rahulolematust.
