“Ükspäev põgeneb Eimiski kodust, tüdinuna vääritimõistmisest. Eepilises seikluses rändab Eimiski langenud prohvetina mööda ilma, kummutades meie valekujutelmi ja võttes omaks enda omi, püüdes meid samas kogu aeg veenda iseenda loomulikkuses, vajalikkuses ja lõppeks ka konstruktiivsuses.”

Boris Mitici filmi kaadrid on üles võtnud 62 filmitegijat (nende hulgas ka Vitali Manski, kadunud Michael Glawogger ja meie oma Riho Västrik) kokku 70 riigis (sh Eestis). Eimiski räägib meile kaadritaguse häälega oma eksirännakutest, kehastajaks ei keegi muu kui Iggy Pop. Ilmselt ainuke dokfilm, kus kogu tekstiosa on värsivormis, terav ja allegooriline kaasaja-kommentaar. Mitici tekst meenutab kohati nii Iggy Popi ennast kui Dylanit, Neil Youngi ja biitluuletajaid.

Tundub kreisi? Sellepärast, et ongi. Tõeline postmodernne poeesia.

Tristan Priimägi