Kuidas rääkida rasketest asjadest nii, et säiliks mitte ainult eluisu vaid ka elulust?

Dokumentaalfilm “Ükskord me naerame niikuinii” avab Leelo Tungla varjatud ja värvikad tahud, viies vaataja rännakule läbi tema elu, perekondlike- ja rahvuslike väärtuste – kõike seda ühiskondlike muutuste tuultes läbi aastakümnete. Kuidas luua midagi, mis on suurem kui inimene ise, ja tuua kokku põlvkondi nii raamatu lehekülgedel, eurolaval kui laulukaare all? See on film eestlusest, headusest ja püüdest leida eneses naer kõigi raskuste kiuste.

Tõeliseks legendiks saanud põnevusmärul halastamatust inimrobotist Terminaatorist (Arnold Schwarznegger), kes saadetakse minevikku, et hävitada tulevase vastupanuliikumise juhi ema (Linda Hamilton). Aastal 2029 valitseb Maal superarvuti, mis üritab ka viimased inimesed endale allutada. Et probleem lõplikult lahendada, läkitatakse Terminaator aastasse 1984, et tappa naine, kes peagi sünnitas inimkonna tulevase liidri. Vastukaaluks saadavad ka inimesed minevikku oma sõdalase.

Dokumentaalfilm “Minu kallimad” jälgib nelja aasta jooksul kolme paari, kes on erinevatel põhjustel läinud polüamooria teekonnale, mis tähendab, et neil on korraga rohkem kui üks intiimpartner.  Kas mitmiksuhe on tõepoolest armastuse kõrgeim vorm, nagu väidavad tantristid, või on see vaid viis, kuidas ammu lahendamata jäänud probleemid saavad uue sisu? Eva Kübara vaatlev dokumentaalfilm on täis tugevaid tundeid, otsingut ja õnnehetki, suhtedraamasid ja armukadedust, aga ka elulist huumorit.

Tule vaata Euroopa parimat kino! Kõik seansid on tasuta.

2025. aasta LUXi publikuauhinna finalistideks on valitud viis filmi. 

TUTVU PROGRAMMIGA SIIN

Kuueaastast Armandi süüdistatakse koolisõbra piiride ületamises. 

Ühel saatuslikul pärastlõunal tühjas algkoolis tekib Armandi ja Joni emade vahel suur tüli. Kumbki näeb meeleheitlikult vaeva, et teda usutaks, kui ühe poega süüdistatakse teise piiride ületamises. Kasutusele võetakse kõik vahendid ja peagi valdab segu hullumeelsusest, kirest ja kinnisideest. Kus peitub tõde, on võimatu teada, ja peagi keerleb kõik üha vähem laste, keda me ei kohtagi, vaid aina rohkem täiskasvanute ümber. 

Tulge nüüd kõik!

Kolmapäeval, 26. märtsil, toimub kinos Sõprus suur retroreklaamide vaatamine.

Ja ekraanile tulevad mitte lihtsalt niisama vanad, vaid vanimad, mis Cannes Lions arhiivis leidub.

Kõige retrom reklaamfilm, mida näidata kõlbab, pärineb aastast 1954, selles rullub lahti koomiline Chlorodondi hambapasta tsirkus, tõeline multikas! Näeme ka päris mitut üsna kämpi brändi- ja veinireklaami viiekümnendatest, palju head kaameratööd ja animatsiooni.

Kuidas rääkida rasketest asjadest nii, et säiliks mitte ainult eluisu vaid ka elulust?

Dokumentaalfilm “Ükskord me naerame niikuinii” avab Leelo Tungla varjatud ja värvikad tahud, viies vaataja rännakule läbi tema elu, perekondlike- ja rahvuslike väärtuste – kõike seda ühiskondlike muutuste tuultes läbi aastakümnete. Kuidas luua midagi, mis on suurem kui inimene ise, ja tuua kokku põlvkondi nii raamatu lehekülgedel, eurolaval kui laulukaare all? See on film eestlusest, headusest ja püüdest leida eneses naer kõigi raskuste kiuste.