Kino Sõprus avas Kai Kunstikeskuses teise saali. Üle 27 aasta on Sõprus jälle kahe saaliga kino.

Kino opereerimise eest vastutab MTÜ Must Käsi.

Aasta lõpus kolis AS Tallinnfilm kinno Artis ja pidev filminäitamine Sõpruses katkes. Kinoesisel platsil avati lõpuks purskkaev, mis oli sinna ette nähtud juba 1955. aastal.

Taasavati Sõprus väärtfilmikinona, seda hakkas eest vedama AS Tallinnfilm. Tallinnfilmi stuudios aastatel 1941–2001 valminud filmide kollektsioon moodustab valdava enamiku eesti filmipärandist, sealhulgas tuntuimad rahvuslikud hitid nagu „Kevade“ või „Viimne reliikvia“. Kokku on Tallinnfilmi filme 850 ringis, lisaks hulk kroonika- ja ringvaatefilme.

Suleti majandusraskuste tõttu teine kinosaal, majja kolisid ööklubi ja kasiino. Toimus suurem ümberehitus ja kinohoonest sai mitme eraldi ruumiga meelelahutuskeskus. Ööklubi ja baarid tegutsevad kino ruumides tänaseni ning kinona toimib vaid üks saal.

1970ndate aastate lõpp oli Venemaa filmide kõrgaeg kinos Sõprus
Sel ajal sai film „Moskva pisaraid ei usu” võõrkeelse filmi Oscari. Ka näitlejaskond oli väga tugev. Vahel ulatusid sel perioodil piletikassade järjekorrad Suur-Karja tänaval asunud Ararati poeni. See oli ka mõistetav, sest nõukogude ajal keskklassi noortele rohkem meelelahutust peaaegu polnudki.

avatakse kino režissööride A. Ivanovi ja M. Šapiro Moskva ülikooli 200 aasta juubelit tähistava filmiga „Mihhail Lomonossov”.
Nüüd oli siis koht, kus korraldada Nõukogude filmiplakatite näitust, puhata jalga buffetis, kohtuda filmiloojatega. Samuti oli hoonel avar välisfassaad, kuhu sai riputada hiiglaslikke plagusid filmireklaamiga

Sõpruse ehitamiseks oli ette nähtud juba peaaegu miljon rubla.
See oli ligi kolmandik kogu Eesti NSV kinovõrgu ehitamiseks määratud rahast. Kinod pidid valmima ka Keilas, Tõrvas, Jõhvis ja Paldiskis. Vundamendiauku kaevati talvel. Külmunud pinnast ja seal leiduvaid vanu kivi- ja raudbetoonkonstruktsioone osalt lõhati, osalt raiuti käsitsi või masinatega. Ehituse aeglast edenemist põhjendati vundamendi rajamiseks erakordselt raske pinnasega, kaevetööde mehhaniseerimise väheste võimaluste ja sellest tuleneva käsitsi kaevamisega. Ei jätkunud ka töötajaid.

Algab uue kino projekteerimine 1944. aasta märtsipommitamises hävinud hoonestuse kohale.
Kino algseks nimeks pakutakse Leningrad või Spartacus. Hiina Rahvavabariigi ja Nõukogude Liidu soojenenud suhete viljana hakkab aga siiski kandma Sõpruse nime.

Hoonet hakkas projekteerima arhitekt Friedrich Wendach. Temalt on pärit hoone põhimõtted: kumer väliskuju ja sammastik, 400 vaatajat mahutavad saalid, nende asend, fuajee ja treppide asukoht.

Võeti vastu otsus teha kinopalee kolme saaliga. Hiljem vähendati saalide arvu kahele. Sõprus on Eesti esimene kobarkino.

Moskvas anti Nõukogude Liidu kinofikatsioonivalitsuses välja käskkiri näidiskinode moodustamise kohta.