"September" on tõsielusündmustel põhinev draama, mis jutustab loo isa ja tütre vahelisest armastusest, kes alustavad võitlust ellujäämise nimel Guatemala relvastatud sisekonflikti ühel kõige raskemal aja. Theresa jäi 3 kuu vanuselt kurdiks ja kaotas oma ema 5. sepembril 1980 geriljade poolt toime pandud terrorirünnaku käigus.

Filmi näitamist toetab Guatemala saatkond Rootsis.

Film on hispaania keeles ingliskeelsete subtiitritega.

Sissepääs tasuta.

Põnevik “Tagurpidi torn” räägib lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tootmiskompleksis. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ning paneb sõbrad karmi vastasseisu.

Keskaegses Tallinnas mõrvatakse kuulus ordurüütel, kes vabastas Läänemere piraatidest. Kangelase pea on maha raiutud ja suu münte täis topitud. Kadunud on kuldkett, mille ta samal päeval ostis.

Kohtufoogt määrab kuritegu uurima apteeker Melchiori, kes oskavat koolnutega rääkida. Nutikas noormees avastab, et tapetu otsis müstilist „Tallinna vangi“ ja jäljed viivad dominiiklaste kloostrisse. Vallandub vapustav veretööde jada – surmaohus on igaüks, kes selle saladusega kokku puutub. Samal ajal tärkavad apteekris kahtlused oma õpipoisi osas, kes näib midagi varjavat...

Leo Films ja Andres Puustusmaa esitlevad Eestis filmitud dramaatilist tõsielulist mängufilmi "Minsk". Minsk, august 2020. Noor abielupaar Pasha ja Julia lähevad öösel poest sigarette ostma ja satuvad valitsusevastasele protestimarsile. Noored seisavad järsku silmitsi julgeolekuorganitega ning tunnevad omal nahal totalitaarse riigi jõhkrust, peksmist ja piinamist. Film on üles võetud ühe katkematu kaadriga. Filmivõtted toimusid Lasnamäel ning filmi toetavad Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Chino Moya võtab lahti kõik selle, mis on inimese päikese paitatud pehme naha all — veri, soolikad, lima ja sapp ning sisemine äng nende kõigi vahel. Kusagil „Blade Runneri“ seniteadmata Lasnamäe rajoonis õitseb lihatööstus, mille tooraineks on orjapidamisest tekkinud inimjäänused. Selle düstoopia lynchiliku lähituleviku kihistustes leiame aga inimesed, kelle pained söövad neid endid elusalt.

Keskeakriisis virelev Martin tahab olla jätkuvalt tõeline mees. Ta ei leia oma olukorrast muud väljapääsu, kui põgeneda pere juurest Norra mägedesse, et elada seal küti ja korilase kombel oma esivanemate moodi. Taasärkavat maskuliinsust nautides kohtub Martin vigastatud uimastismugeldaja Musaga. Üheskoos politsei, rivaalide ja pere eest põgenevad mehed on nüüd ise saakloomad, kellele jahti peetakse.

Ohtralt absurdseid olukordi ja kurioosseid tegelaskujusid pakkuv linalugu toob meestele äratundmisrõõmu ja on naistele õppematerjaliks.

Antti J. Jokineni mängufilm “Helene” räägib Soome kõige kuulsamast naiskunstnikust Helene Schjerfbeckist (1862–1948), kes pälvis ka rahvusvahelist tunnustust. Filmi fookuses on kunstniku armastuslugu Soome kirjaniku, kriitiku ja kunstniku Einar Reuteriga. Helenet mängib filmis tunnustatud Soome näitleja Laura Birn, kes on Eesti publikule tuntud mängufilmist "Puhastus” ning keda sai näha ka Veiko Õunpuu filmis "Viimased”. Kõrvalrollides astuvad üles Krista Kosonen, Johannes Holopainen, Pirkko Saisio, Eero Aho ja Jarkko Lahti. “Helene” režissöör Antti J.

Filmiga “Drive My Car” auhinnakarusselli sattunud režissööri Ryusuke Hamaguchi film räägib juhuslikest sidemetest ja ootamatutest emotsionaalsetest seostest.

Elu hammasrataste vahele jäänud noor automehaanik Kiik saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab Kiik koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb aga okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks. “Kiik, kirves ja Igavese Armastuse Puu” on huumoriga vürtsitatud debüütmängufilm Eesti uue põlvkonna filmitegijate Meel Paliale ja Urmet Piilingu poolt.  

Kui John Frankenheimeri 70mm filmilindile võetud “Grand Prix” 1966. aastal esilinatus, siis oli see ambitsioonikaim ja kulukaim mootorspordi film läbi aegade, mis võitis oma tehniliste saavutuste eest ka kolm Oscarit (parim heli, parim montaaž, parimad heliefektid). Tõeliselt globaalne film, kus teevad kaasa sellised rahvusvahelised staarid nagu Akira Kurosawa filmidest tuntud jaapanlane Toshiro Mifune, prantsuse laulja ja näitleja Yves Montand või tollal alles 22-aastane olnud prantslannast popstaar Françoise Hardy.