
Varastatud kohtumine
draama
Kestus 1h 42m
Riik Eesti
Režissöör Leida Laius
Osatäitjad Maria Klenskaja, Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Andreas Kangur
Keel eesti, Vene
Subtiitrid inglise



Leida Laiuse viimane mängufilm käsitleb jätkuvalt naise saatust psühholoogilise draama võtmes. Filmi peategelane Valentina on venelanna, kes on kasvanud Eesti lastekodus ja ei tea oma tegelikku päritolu. Kui Valentina vabaneb vanglast, otsustab ta sõita tagasi Eestisse, et otsida üles oma poeg Jüri. Naine on pojast aastaid tagasi loobunud ja poiss on lapsendatud. Nüüd usub ta kindlalt, et koos pojaga muutuks tema elu täielikult. Lastekodus kasvanuna ei tea ta ise oma vanematest midagi ja paneb saatuse keerdkäigud selle arvele. Pojale, keda ta südamest armastab, soovib Valentina paremat tule...Näita rohkem
Leida Laiuse viimane mängufilm käsitleb jätkuvalt naise saatust psühholoogilise draama võtmes. Filmi peategelane Valentina on venelanna, kes on kasvanud Eesti lastekodus ja ei tea oma tegelikku päritolu. Kui Valentina vabaneb vanglast, otsustab ta sõita tagasi Eestisse, et otsida üles oma poeg Jüri. Naine on pojast aastaid tagasi loobunud ja poiss on lapsendatud. Nüüd usub ta kindlalt, et koos pojaga muutuks tema elu täielikult. Lastekodus kasvanuna ei tea ta ise oma vanematest midagi ja paneb saatuse keerdkäigud selle arvele. Pojale, keda ta südamest armastab, soovib Valentina paremat tulevikku. Kui ta aga poja lõpuks Tartust, heal järjel ja kultuursest eesti kasuperest leiab, kerkib tema ette küsimus, mida ta ei osanud oodata.
Leida Laius on nimetanud “Varastatud kohtumist” mõtteliseks järjeks filmile “Naerata ometi”. Uurinud lastekodudest pärit noorte edasist käekäiku, võis ta tõdeda kurba statistikat, mille kohaselt enam kui pooltel kasvandikest ei kujunenud elu normaalseks.
Valentina rolli kehastab suure sisemise energiaga Maria Klenskaja. Tema kohati jõhker, samas ebalev ja meeleheitel abi otsiv peategelane on veenev ja hingeminev. Saavutus on ka Sulev Luik saamatu ja ujeda eesti mehe rollis. “Varastatud kohtumine” tunnistati 1990. aastal XII naisrežissööride festivalil Veneetsias parimaks filmiks ning võitis Grand Prix Lillian Gishi preemia rahvusvahelisel naisrežissööride festivalil Los Angeleses.
Näita vähemMis on eriprogramm “Leida Laius 100”?
Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming. Laiuse filmipärand ei ole suur mitte mahult, vaid kaalult.
Tänases vaates moodustab Laiuse mängufilmipärand ühtse terviku, kus eri filmides tulevad ikka ja jälle esile sarnased teemad: tugevad naise lugu, mehe ja naise mõistatuslikud suhted, naiseks ja emaks olemise väljakutsed. Kuna just naiseks olemise temaatika on tema filmides kesksel kohal, on Laiuse filmide mõte praegu ehk ühiskondlikult paremini mõistetav kui varem.
Laiuse filmograafia peegeldab hästi autori ja seeläbi ka eesti filmi muutumist ajas. Kõrvutades L. Laiuse esimest ja viimast täispikka mängufilmi („Mäeküla piimamees“ ja „Varastatud kohtumine”), võib näha, kui pika tee autor on käinud, jäädes samal ajal truuks enda jaoks olulistele teemadele. Režissööri ja operaatori Jüri Sillarti arvates ei teinud Laius ühtegi ebaausat ega konformistlikku filmi.
Retrospektiiv pakub võimaluse kogeda Leida Laiuse loomingut võimalikult terviklikul moel ning näha suurel ekraanil ära kõik tema täispikad mängufilmid. Lisaks neile on programmiks ka kaks dokumentaalfilmi, „Sündis inimene“ ja „Lapsepõlv“, mis kuuluvad eesti dokumentalistika kuldvaramusse ja millel on oluline sisuline seos Laiuse viimaste mängufilmidega „Naerata ometi“ ja „Varastatud kohtumine”.
Linastused
No screenings at the moment
