“Mõtle sellest kui ajareisist.”

Nende sõnadega algab üks filmiajaloo legendaarsemaid armastuslugusid, kui noor
texaslane Jesse (Ethan Hawke) püüab noorele pariisitarile Celine’ile (Julie Delpy) selgeks
teha, et koos temaga päeva Viinis veetes on võimalik oma tuleviku minale teha hindamatu
teene. Kuna vastasel juhul hakkaks Celine kahtlemata kunagi hiljem mis-oleks-olnud-kui
mõtteid mõlgutama või isegi kahetsust tundma. Neil on aega alla 24 tunni, et teineteist
tundma õppida. Kahe tegelase paeluvalt südantsoojendava ja kohati täiesti hüpnootilise
dialoogi saatel on võimalik tänu režissöör Richard Linklateri leidlikkusele veeta aega
kolmes filmis kolmel eri kümnendil. Tegemist on orgaaniliselt sündinud triloogiaga, mille iga
osa on kirja pandud peategelaste ja lavastaja loomingulises koostöös ja peamiselt
inimlikust soovist näha, kuhu vastastikune külgetõmme välja viib.

“Enne päikesetõusu” on selle suurepärase kolmiku esimene osa. Kahekümnendates
eluaastates muretud noorukid sõitmas rongiga palaval suvel Kesk-Euroopas. Tõeline
European dream, mis ilmselt tundub avarast Ameerikast või tillukese Eesti veebruaris
vaadatuna eriti kütkestav. Väikesed vahemaad, kultuurist pakatavad linnad, avatud
vestluspartnerid ja kaamerasse püütud imeline tunne, kui hakkad täiesti märgatavalt ja
ilmeksimatult kellessegi armuma. Kas Celine ja Jesse saavad kuue kuu pärast Viinis
uuesti kokku?