Romy Schneider on kinoikoon, keda paljud armastavad ja keda paraku sageli ka hukka mõistetakse. Austrias sündinud täht ei tundnud end kunagi lõpuni koduselt ei Austrias ega ka Saksamaal, kus talle pakuti üksnes rolle, mis kinnistasid tema kui igavese printsessi kuvandit. Prantsusmaal õnnestus Romyl end uuesti avastada, jätkates samas võitlust oma sisemiste deemonitega. Emily Atef, filmi „Kolm päeva Quiberonis” režissöör, keskendub näitleja elu pöördepunktile – intervjuule, kus üks ennasttäis ajakirjanik ja Schneideri lemmikfotograaf sõitsid 1981. aastal Prantsusmaale, et übernäitlejaga kohtuda ja kasutada ainulaadset võimalust esitleda teda Saksamaa meedias. Tegelikkuses tõesti aset leidnud Michael Jürgsi intervjuu ja Robert Lebecki mustvalged fotod on alusmüüriks filmile, mis jäädvustab nende kolme päeva erilist atmosfääri, mil Schneider paljastab oma hinge – roll, mida Marie Bäumer keeldus kümme aastat mängimast ja kus ta nüüd hiilgab kartmatu bravuuriga.