Prantsuse animarežissööri Simon Rouby esimene täispikk animatsioon "Adama" räägib mitmekihilise loo omast ja võõrast, vennaarmastusest, sõjast ning ühe noore poisi maailma ootamatult kiirest ja valusast avardumisest.

"Adama" tegevus toimub 1916. a. Rouby, kes oli ka üks filmi kahest stsenaristist, on ühes seda puudutavas intervjuus rõhutanud, et ehkki tegu on tõsielul põhineva teosega, ei ole "Adama" siiski ajastufilm. Küll aga tegi akadeemikute perest pärit Rouby filmi eel hoolikalt ajaloolist uurimistööd, et leida valitud teema käsitlemiseks võimalikult täpset väljanduslaadi.

Adama elab oma perega tillukeses kaljudevahelises Lääne-Aafrika külas, millest väljaspool käia tähendab kogukonnale halba. Adama vanem vend Samba on jõudnud ikka, mil poisist peab initsiatsiooni läbi mees saama. Sambat tõmbab aga maailm väljaspool ning ta eelistab koduse mehekssaamiseriituse asemel asuda teenima palgasõdurina prantsuse armees. Teadmata, kuhu tee viib, järgneb Adama vennale, jõudes viimaks Verduni, Esimese maailmasõja ühele verisemale taplusväljale.

Sarnaselt filmi narratiivile, mis jookseb mitmel eri tasandil, on kihiline ka "Adama" visuaalne külg. Peategelased on loodud käsitisivoolitud savikujude 3D-skaneerimisel, neid saatvad inimsummad ja paigad on aga 2D-kujutised. Lõpptulemus on kvaliteetne ja meeldivalt ruumilist kogemust pakkuv. Filmi värvipaletis toimub järk-järguline liikumine soojadest toonidest külmemate suunas.

Nagu sageli kõikjal mujal, särab ka "Adamas" ühe narrimütsi all terav ja elu hoidev mõistus.

Helena Läks