Neuroloog Dr. Robert Laing (Tom Hiddleston) kolib Londonist kaks miili läänepool asuvasse ultramodernsesse luksuslikku tornmajja lootes sealt leida igatsetud anonüümsust. Paraku ei ole majaelanikel kavaski Robertile rahu anda. Jälgides keerukate sotsiaalsete arengute lahtirullumist selles isoleeritud hierarhilises kommuunis otsustab mees heanaaberlikult seltskonda integreeruda. Eskaleeruv heitlus oma positsiooni säilitamise eest laostab järkjärgult nii Roberti head kombed kui terve mõistuse, täpselt sama moodi nagu üleüldine kaos on lagundamas kogu hiigelhoonet. Tuled kustuvad, liftid seiskuvad, kuid hullumeelne pidu läheb edasi. Probleemiks on inimesed. Valuutaks on alkohol. Imerohuks kõigi murede vastu on seks. Hiljem, istudes oma varemetes korteri rõdul ja küpsetades maja arhitekti, luksuslikus katusekorteris resideerunud Hr. Royal’i (Jeremy Irons) kalli tõukoera kintsu, tunneb Dr. Robert Laing end lõpuks koduselt..

J.G. Ballardi samanimelise romaani alusel valminud esteetiliselt ülielegantne ja samas brutaalne 70ndate  olustikus draama võrdleb kõrghoone korruseid inimese psüühe eri kihtidega. Alumised korrused oma alamklassi elanikega sümboliseerivad inimese ürgseid tunge, emotsionaalset naudingulisust ja katusekorrus südametunnistust, võimet eristada head halvast. Keskmised tasandid moodustavad aga ego, alateadvuse osa, mille rolliks on olla vahendaja loomalike ihade ja kõrgemate väärtuste vahel.

Filmi lavastaja on kultus-režissöör Ben Wheatly (Kill List; Sightseers). Eraldi esiletõstmist väärib ka filmi sugereeriv unenäoline muusika, mille autoriks on kõrgelt hinnatud Clint Mansell (Requiem For A Dream) ning Portisheadi imeline kaver ABBA hitist „SOS“.