Kui hakata mõtlema, kes üldse võiks olla rokkfotograafi võrdkujuks tänases maailmas, meenub ühena esimestest kindlasti Anton Corbijn. Mees, kelle mustvalge esteetika on aidanud vormida selliste bändide imagoloogiat nagu Joy Division, Depeche Mode, U2 ja paljud teised, ning kes suuresti defineeris selle monokroomse ja sünge rock-cooli, mida pärast teda on püüdnud nii paljud bändid ja fotograafid.

Corbijni töödes on kesksel kohal valgus ja vari ning sama võiks öelda ka tema elu kohta. Olles pidevalt ümbritsetud staaridest ning sattudes tihti nendega koos ka rambivalgusesse ja avalikkuse tähelepanu alla, otsib ta ometi alati varjulist paika, kus eemale tõmbuda sotsiaalsest kärast ja leida oma mugav nurgake. Kunst on tema jaoks viis oma eraklusega toime tulla, ja ehk on tema kunst ka seetõttu nii eriline, et Corbijni enda üksindus ta piltidest tihtipeale välja paistab. See film proovib kokku võtta Corbijni elu ja kunsti ning heita veidi valgust tema hämarale loomingule.

Tristan Priimägi