Tänavusel Cannesi filmifestivalil esitletud kolmeosaline maagilisest realismist kantud eepos  “Araabia ööd” valiti kriitikute poolt üksmeelselt parimaks festivalil linastunud teoseks. “Tuhande ühe öö” jutustuste struktuurile toetuv ja tänapäeva asetatud filmi sündmustik viib meid majanduskriisis vaevlevasse Portugali, aga lood, mis siit hargnema hakkavad, on kõike muud kui tavalised. “Araabia ööd” on tõestus sellest, et hea lugu paneb unustama muremõtted ja pakub leevendust argirutiinile. Külluslikke lugusid lugudes pakkuv triloogia on teostatud metsiku fantaasia ja mõtte vaba lennuga ning tulemuseks on tõeliselt sensuaalne ja intellektuaalne maiuspala, mis puudutab igat inimhinge.

“Araabia ööd” esimese osa “Rahutu hing” juhatab sisse koomiline eellugu režissöörist, kes ei suuda leida oma uue filmiprojekti sügavamat tähendust ning pageb lõpuks võttegrupi eest ummisjalu joostes peitu. Siin võtab hukule määratud noor ja kaunis Scheherazade jutujärje üle ning ekraanile rulluvad üksteise järel lummavad lood portugali inimestest. Esimese osa tõsielul põhinevate jutustuste kangelasteks on merineitsid, plahvatavad vaalad, õiglust nõudvad töötud, jutukas kukk, herilastega võitlev talunik ning libekeelne püsierektsiooni käes vaevlev poliitik. Kõikide nende tegelaste uskumatult värvikad lood on nagu mosaiigikillud, millest hakkab tasapisi moodustuma terviklik pildike. Milline täpsemalt, selgub alles järgmiseid osasid vaadates.