Itaalia režissööri Paolo Sorrentino teine mängufilm “Armastuse tagajärjed” on Šveitsi kellavärgi täpsusega kalibreeritud must komöödia maffia valgekraeliste käsilaste hingeelust. 

Superstaar Toni Servillo kehastatud koletislik kurjategija Titta tundub sümpaatne tegelane, kelle kummastavalt rutiinne elu Lugano hotellis paistab pealtnäha süütult igav. Tundetu ja alati neutraalse Titta päevadesse toob emotsionaalset värvi vaid hotelli baaridaam Sofia, keda kehastab silmipimestavalt kaunis Olivia Magnani. Siiski ei ole miski nii lihtne kui näib ja tasapisi rullub lahti tõeline gängsterifilm ohtrate relvade, tulistamiste, tagaajamiste, maa-aluste parklate ja saatuslike naistega.

Suurepäraselt elegantne, tüüne, nutikas ja lõputult stiilne film kätkeb endas sügavalt filosoofilisi küsimusi kaotatud identiteedi, võõrandumise ja hirmu teemadel, mis peegeldavad selgelt tänaseid ühiskonnaprobleeme.

Operaator Luca Bigazzi julge visuaalne stiil, Sorrentino tehniliselt täiuslik lavastajakäsi ja  hallutsineeriv heliriba moodustavad veidralt lummava teose, mis võtab vaikselt aga seda kindlamalt võimust.

“Armastuse tagajärjed” oli Cannes’i Kuldse Palmioksa nominent 2004. aastal ja tõi režissöörile ning ostäitjatele riiulitäie rahvusvahelisi auhindu.