Jacques Deray’i 1969. aastal valminud “Bassein” on briljantne näide lõputult stiilsest 60-ndate prantsuse kinokunstist. Lõuna-Prantsusmaa lopsakas suvekuumuses aset leidev psühholoogiline ja erootiline põnevik on meisterlikult lavastatud ja suurepäraselt mängitud. Alain Deloni, Romy Schneideri ja Maurice Ronet poolalasti basseini serval jooke lipmsivale seksuaalsest pingest laetud armukolmnurgale keerab topelt vindi peale verinoor Jane Birkin ning tulemuseks on kange kokteil kirest, armukadedusest ja kättemaksust. Deray on oskuslikult pildile püüdnud ajastule kohase hedonismi, kus šikid rõivad, lahe väljanägemine ning stiilne käitumine varjavad pealispinna all hiilivaid tumedaid tundeid ja mõtteid. Pulbitsevad pinged ei jää siiski lahvatamata ning mustad teod tegemata. Lisame siia veel legendaarse (filmi)helilooja Michel Legrandi hingekriipiva muusika ning loomulikult parjaja annuse šovinismi, ikkagi 60-ndad ja Prantsusmaa. Jah, “Bassein” ei ole aja jooksul kaotanud grammigi oma ikoonilisest sarmist. ------------------------------------------------- Sõpruse autorikinole keskenduv sari tutvustab režissööre, kelle unikaalne kunstniline visioon on vajutanud kustumatu jälje filmiajaloosse.

Pilet kõigile viis.