Nii nagu pole võimalik mõistusega hoomata Venemaad, jääb ka kuulus Moskva Suur Teater  suuremaks ja vastuolulisemaks kui kõik teda iseloomustavad epiteedid. Ühest küljest on see tõeline pühamu ja maailmakultuuri täielik tipp. Kroonijuveel, mida esimese asjana kõigile riigipeadele näidati ja “salarelv” maailmapoliitika areenil. Teisest küljest räsivad teatrit korruptsioon, intriigid ja artiste suure masinavärgi mutrikeseks taandav võimuvõitlus. Briti režissöörid Nick Read ja Mark Franchetti said ainulaadse ligipääsu 250-aastase kultuuritempli sisemusse ühel selle jaoks kõige keerulisemal perioodil. 2013. aastal toimus kõiki šokeerinud happerünnak noore ja andeka balleti kunstilise juhi Sergei Filini vastu. See käivitas ahela, kus vallandati senine teatrijuht ning “ussipessa” toodi korda looma otsekohene Vladimir Urin. Me näeme ilustamata pilti, kuidas see otse Kremli vastas asuv hiiglane toimib. Ent administratiivne jagelus on vaid pinnavirvendus võimsa ja muutumatu sisu, kunstilise kire, meisterlikkuse ja karisma ees, millega Bolshoi siiani üle maailma imetlust tekitab.

Filipp Kruusvall