Filmiga “Kuhu me teel oleme?” IDFA parima debüüdi auhinna pälvinud Ruslan Fedotov paotab ukse universumisse nimega Moskva metroo. Ühest küljest on tegu tohutu masinavärgiga, mis teenindab igapäevaselt miljoneid reisijaid. Ent teiselt poolt, nagu Valgevenest Magiljovist pärit Fedotov meile näitab, on tegu ka omamoodi päevavalguse eest varjul oleva ühiskonnaga, mis elab oma elu. Marmorseinte ja kuldsete lühtritega jaamad on dekoratsioon tragikoomilistele vahejuhtumitele ja kohtumistele ning eikellegimaa, kus saavad avalduda kõikvõimalikud ekstsentrilised karakterid.

Fedotovil on väga head silma, huumori- ja absurditunnetust ning oskust n-ö kärbseks seinal moonduda, et sellest tohutust inimmassist tabada tõepoolest hämmastavaid tüpaaže ja olukordi. Tänu sellele saame nautida omamoodi vuajeristlikku teekonda läbi küllaltki intiimsete hetkede, eneseväljenduste ja dialoogide. Seal võib kohata näärivana kostüümis akordionisti pidamas tundmatu neiuga sügavat dialoogi Dostojevskist ja vene hinge suurusest, ühte metrood kaunistavasse skulptuuri äärmiselt kiindunud vanadaami, kellukesega ringikäivat ümbrust rahustavat vanameest ja palju teisi.

Filipp Kruusvall