Taani režissöör Mads Brügger on omaette nähtus, kelle dokumentaalfilmid on kusagil ajakirjandusliku uurimuse, show ja komöödia vahepeal. Suurimat tuntust pälvis ta Põhja-Korea elu absurdsust paljastava pöörase filmiga “Punane kabel”. Mõistagi on riiki sissesõit talle nüüd keelatud, ent lugu sai mõneti ootamatu jätku, kui tema poole pöördus Ulrich Larsen, kelle jaoks “Punane kabel” mõjus väga inspireerivalt. Omal algatusel liitus ta Põhja-Korea sõprusühinguga ning pakkus Brüggerile, et võiks varjatud kaameraga seal toimuvat üles filmida. See tähendas seda, et endisest kokast, kes kroonilise haiguse tõttu valitsuse abirahadest elatub, sai järsku tervelt kümneks aastaks salaagent, kes sammhaaval liikus üha lähemale totalitaarse riigi otsustajate ringile. Aastatepikkune konspiratsioonireeglitest kinnipidamine tõi ka oma viljad ning Larsenil ja Brüggel õnnestus lahti hammustada, milliste skeemide abil müüb Põhja-Korea oma relvastust sanktsioonide kiuste põhimõtteliselt igaühele, kel piisavalt raha ja nahaalsust. Pinev dokumentaalne spioonipõnevik salvestab rohkelt uskumatuid kohtumisi ja dialooge igat liiki ametnike ja muude aferistidega. Omamoodi kulminatsiooniks on hetk, mil taanlasest agent jõuab Pyongyangis relvatehase direktori vastuvõtule, kus võetakse napsu, sirvitakse relvakatalooge ning pannakse pidulikult allkiri tiibrakettide müügitehingule.

Filipp Kruusvall