Globaalse soojenemise ajastul on inimesel järjest suurem kiusatus kujutada jääd elavana – kellenagi, kellel on tunded ja kes on võimeline tundma valu. Vähemalt oskab ta rääkida, nagu nägime Werner Herzogi filmis „Kohtumised maailma lõpus“. Selleks, et jääd aga mõista, tuleks, nagu ka inimeste puhul, tungida pealispinnast sügavamale. Gröönimaal võtavad kolm maailma juhtivat liustikuteadlast ette retke jää sisemusse, et kuulata tema muresid ja püüda ennustada, mida toovad meile järgmised ajajärgud Maa ajaloos. 200 meetri sügavusesse lõhesse laskumine meenutab lapsepõlves loetud seiklusraamatuid kartmatutest uurijatest ja filmi vaadates oled peaaegu valmis uskuma, et kartmatuid glasiolooge on põhjas ootamas uus Plutoonia või Sannikovi maa. Aukartust äratavad vaated ja võimsad looduslikud helid teevad „Jää sisse minekust“ tõelise suure lina kogemuse.

Tristan Priimägi