🎤 Filmi järel vestlevad Psühhoteegi funk speatsialist Ahto Külvet ja ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid filmi teemadel.

Varajased 70ndad oli popmuusika kuldaeg. Sajad imeliselt kaunid lood. Uudne kõla. Futuristlikud kostüümid. Kuidas ja millal sai kõik see aset leida ühes Nõukogude Liidu Sotsialistlikus Vabariigis? Kuidas tekkis uhiuus muusikaskeene, mis omanäoline nii heli kui ka filosoofia poolest, ja mis samal ajal astus täiesti ühte sammu ülemaailmsete muusikasuundadega?

Valitsuse arvates ei olnud Nõukogude Liidu kodanikel vaja kuulata James Browni, Frank Zappat või Pink Floydi. Kõik aga muutus 60ndate lõpul, mil Poliitbüroo juhendusel hakkasid Ukrainas tekkima VIA-d ehk vokaalinstrumentaalansamblid, millest pidid saama lääne rokkbändide analoogid. Midagi läks aga valesti: valitsus lootis muusikute lojaalsusele, aga tulemuseks oli hoopis moodne ja omanäoline muusikaskeene. Bändid nagu Smerichka, Berezen, Dzvony, Vodograi, Mriya, Svityaz, Zhyva Voda, Berkut, Vizerunky Shliakhiv, Muzyky, Kobza, Arnica ja sajad teised sellised tekkisid peaaegu igas Ukraina linnas. Nendele muusikutele ei olnud meelt mööda, et nende bände VIA-ks kutsutakse, seega andkem sellele muusikale hoopis uus nimi  ‒ vuntsidega funk!

„Vuntsidega funk“ on dokumentaalfilm ühest Ukraina popmuusika säravamast perioodist. Filmi on tootnud TTM Studio ning seda on toetanud Ukraina Riiklik Filmiagentuur ja Ukraina Kultuuriministeerium