Oleg on 22-aastane noormees, kes elab ja õpib Nižni Novgorodis. Tal pole õnnestunud iseseisvuda ja nii elab ta koos võimuka ning üliemotsionaalse emaga. Viimasel on kinnisidee, et viisakast, ent ujedast Olegist peab tegema “tõelise mehe”, kes lööks elus läbi ja võtaks endale naise. Selle teostamiseks võtab ta kasutusele kogu raskekahurväe, mis saadaval on. Olegiga töötavad kliiniliselt külm psühhiaater, hüsteeriline ja äärmuslikke võtteid kasutav terapeut ja naisteküti ABC-d õpetav vanakooli kolonel. Valguskiir hakkab aga paistma hoopis väiksest lõbusast noorte teatristuudiost, kus Olegil tekib võimalus Don Juani mängida. Jerzy Sladkowski film käib mööda piiri, kus on raske mõista, kas asi on naljakas või hoopis traagiline. Kaamera jõuab paljudesse intiimsetesse stseenidesse ja mõnikord on raske seisukohta võtta, kui eetiline see on. Igatahes sai see psühholoogiliselt väljakutsuv film möödunud aasta IDFA peaauhinna, mis näitab, et selle loo inimlikult iseendaks jäämise sõnumil on universaalne mõju.

IDFA (peaauhind)

Filipp Kruusvall