Godardi üheks võtme- ja tippteoseks on kindlasti “Elada oma elu”, milles harmoneeruvad dünaamiliselt kunstniku hiilgav visuaalne pildikeel ja tema legendaarse muusa Anna Karina näitlejameisterlikkus.

Prantsuse tollane superstaar Karina kehastab elu teelahkmel olevat pariisitari Nanat, kelle püüdlused näitlejannaks saada päädivad hoopis lõbutüdruku staatusega. Nana elu keerdtrepist laskumist saadavad küll maalilised unistused ja unenäolised tantsud, aga tema allakäik on selge ja möödapääsmatu.

Ameerika kirjaniku ja kriitiku Susan Sontagi poolt “üheks erakordsemaks, kauneimaks ja originaalsemaks kunstiteoseks nimetatud film sisaldab mitmeid ikooniliseks kujunenud kaadreid ja parimaid näiteid mässulise lavastaja “solvangutest” konventsionaalsetele filmireeglitele.

Paanikaks pole õnneks põhjust, keset stseeni katkev heli, veidrana mõjuv dublaaž või ootamatu montaažihüpe on režissööri poolt teadlikult kasutusele võetud n.ö. signatuurvõtted.