Lynchilik reaalsuse väänamine ning seksuaalne nurgelisus on iseloomulikud juba tema esimesele radikaalsele täispikale filmile “Eraserhead”. Film kui luupainaja, meisterlikult veenab meid Lynch, et unenägusid oma hämarate ja fantaasiarohkete üksikajadega on võimalik filmilindile jäädvustada. Filmi poeesia peitub keeruka heliriba ja sürrealistliku pildi sümbioosis.

Monokroomne tühermaa, tööstushoonete masiivid, pahaendelised hallutsinatsioonid, ebardlikud sugulased, mutantlaps ja tema lõputu kisa, ilus tüdruk teiselt poolt koridori, rääkiv radiaator, universum. David Lynch’i ilus ja õudne võitlus oma isiklike hirmudega isadusest.