1970ndate parimad Briti autorifilmid

Neil päevil, mil britid ähvardavad Euroopa Liidust lõplikult lahku lüüa, on viimane aeg meenutada hellusega peaaegu poole sajandi tagust kuldaega, kui nad alles liitusid Euroopa Majandusühendusega, rohi oli veel roheline ja kõigi pilgud kirkasse tulevikku suunatud.

1970ndad aastad on Briti filmikunstis unustamatu aeg. Suuri kassafilme jäi varasemast vähemaks, sest Hollywood tõmbas oma investeeringuid kokku ja televisioon köitis üha rohkem meeli, kuid seda enam kerkis esile tõeliselt isikupärane looming, mida jõudsasti toetas Briti Filmiinstituut. Juba varem tuntuks saanud režissööridest lõid uusi meistriteoseid Alfred Hitchcock, Stanley Kubrick, John Schlesinger, Ken Russell, Lindsay Anderson ja Ken Loach ning uute loojatena lõid laineid Nicolas Roeg, Mike Leigh, Robin Hardy ja Mike Hodges.
Vanameister John Schlesingeri sarkastiline ja ebakonventsionaalne suhtedraama "Neetud pühapäev" võitis 1972. aastal lausa viis Briti Filmiakadeemia BAFTA auhinda, sealhulgas parima filmi, lavastaja, mees- ja naispeaosatäitja preemia.
Juba 1950ndail esimesed täispikad filmid lavastanud Stanley Kubrick oli 1970ndaiks saavutanud suurmeistri kuulsuse saavutanud ning lõi just tollal oma skandaalseima teose "Kellavärgiga apelsin" ja Thackeray romaani "Barry Lyndon" suurejoonelise ekraniseeringu.
Nicolas Roeg tegi 1970. aastal alles 42-aastasena lavastajadebüüdi omanäolise filmiga "Etendus", mis algab jõhkra põnevusdraamana ja kandub vaikselt psühhedeelseisse fantaasiaisse.
Briti sotsiaalrealismi käilakuju Ken Loach ilmutas oma vahedat ühiskonnatunnetust Berliini filmifestivalil mitu auhinda pälvinud draamaga "Pereelu".
Väga erilise teosena maksab ikka ja jälle meenutada Robin Hardy debüütfilmi "Puuslik". Anthony Schafferi samanimelise näidendi ekraniseeringut on püütud aegade jooksul liigitada õudusfilmi, fantastika ja komöödia alla, kuid ühtegi žanrisse päriselt mahtumata mõjub ta publikule tänapäevani ühtaegu vaimustavalt ja heidutavalt.
Lindsay Andersoni sürrealistlikku draamat "Õnneseen" on tihti nimetatud kapitalismikriitiliseks poliitmanifestiks, ent see on hädapärane katse pööraselt kirevat sketšijada mingi ühise nimetaja alla viia.
Retrospektiivi lõpetuseks pole aga loomulikumat valikut kui Mike Hodgese gangsteridraamat "Tapke Carter", mille nimiosas särab igihaljas Michael Caine ja mida paljude küsitluste raames on hinnatud Briti kõigi aegade parimaks mängufilmiks.

Kuraator Mart Rummo

AJAKAVA:

15. aprillil kell 18:30 "Neetud pühapäev" (Sunday, Bloody Sunday, 1971)
16. aprillil kell 20:00 "Barry Lyndon" (Barry Lyndon, 1975)
17. aprillil kell 20:30 "Etendus" (Performance, 1970)
18. aprillil kell 18:30 "Pereelu" (Family Life, 1971)
19. aprillil kell 19:00 "Puuslik" (The Wicker Man, 1973)
20. aprillil kell 19:30 "Õnneseen" (O Lucky Man!, 1973)
21. aprillil kell 18:30 "Tapke Carter" (Get Carter, 1971)

Pilet kõigile 6.50€, ostes korraga 5 või enam piletit, on pileti hinnaks 5€.

Filmid toob kohale DHL.