Sam Cox on briti kunstnik, kes on keskendunud duudeldamisele ehk obsessiivsele kritseldamisele ja mustrite loomisele. Tema käekirjaks on „graffiti-spagetti“ ehk mustvalged põimuvad mustrid koos veidrate tegelaste ja sürreaalsete narratiividega. Suurema tuntuse tõi talle 2019. aastal ostetud häärber Kentis, mille ta otsustas sõna otseses mõttes katusest põrandani, nii seest kui väljast, täis kritseldada, muutes selle viimse detailini mustvalgeks doodle-kunsti utoopiliseks maailmaks, kus ta kõigele lisaks kavatses ka igapäevaselt elama hakata. Mõistagi kerkib sellest küsimus, kas tegu on järjekordse haibi ja hullusega või on selles tõesti midagi kunstiliselt väärtuslikku.

2020. aastal üheks kommertslikult edukaimaks nooreks kunstnikuks kerkinud Sam Cox on põnevalt vastuoluline karakter. Ühelt poolt äärmiselt soe ja siiras, helge kritseldaja, teisalt tundub tema loodud maailm üsnagi kompulsiiv-obsessiivsena. Režissöör Jaimie D’Cruzil on õnnestunud kunstnikku jälgida mitme aasta vältel, näidates nii veidra noormehe kunstniku lapsepõlve, karjääri alguspunkti, kus ta oma töid tänavatel tasuta laiali jagas, oma alter ego härra Doodle’iga jäägitut kokkukasvamist, jõudmist sotsiaalmeedia kuulsuseni ja kommertseduni. Ühel hetkel jookseb aga üliproduktiivne hr. Doodle kokku ning satub vaimsete probleemidega haiglasse.

„Häda härra Doodle’iga“ on siiras ja vahetu lugu originaalsest kunstnikupersoonist ning küsimusest, kuhu tõmmata piir loovuse ja hulluse vahel.

Filipp Kruusvall