“Minu koodnimi on Projekt 2501 ja olen eluvorm, kes on informatsiooni meres sündinud.” 

On aasta 2029 ja maailm näeb välja nagu räpane hübriid Hongkongist, Tokyost ja New  Yorgist. Valitseb tehnokraatlik entroopia, kus kõike ja kõiki püütakse kontrolli all hoida ning  mille käigus aina kasvab ühiskondlik apaatia ja kollektiivne kaos. Küborgist major  Kusanagi saab ülesandeks tabada Nukumeistri nime taha peituv salapärane kurjategija,  kelle kohta pole teada, kas tegemist on häkkeri või arvutiviirusega ja kes on suureks ohuks  valitsevale maailmakorrale. Kusanagi missioon ja tema sisemise heitluse vastuolu on  aluseks meistriteosele, kus on hirmuäratavalt palju äratuntavat meie elust koduplaneedil  aastal 2023.   

Mamoru Oshii filmi “Hing anumas” peetakse õigustatult kaasaegse ulmekino nurgakiviks ja  üheks parimaks täispikaks animefilmiks läbi aegade. See on eksistentsiaalne kaemus  maailma, kus inimkonna identiteet on suures ohus, meie kehad on kloonitavad ja teadvus  häkitav. Inimesed on justkui anumad, mis ootavad, et vastu võtta järjekordset  suurkorporatsioonilt või valitsuselt saadetavat sõnumit käitumisjuhistega üha  keerulisemaks muutuvas keskkonnas. Kas kõlab tuttavalt? “Hing anumas” võtab juba  eelnevalt Ridley Scotti “Blade Runnerist” või ka Shinya Tsukamoto “Tetsuost” tuttavad  teemad ning paneb need ülimalt mõjuvasse ja korda minevasse vormi, suuresti ka tänu  Kenji Kawai loodud muusikale. Tegemist on filmiga, mis on väga otseselt inspireerinud  Wachowskite “Matrixit” ja Cameroni “Avatari” maailmu.