José Saramago (1922–2010) on mitte ainult ainus Portugali kirjanik, kes pälvinud Nobeli kirjanduspreemia, vaid terve Euroopa üks olulisemaid 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse kirjanikke. Saramago loominguline pärand on mitmekülgne, ent kindlasti oli ta jaoks oluline indiviidi ühiskondliku seotuse ja vastutuse teema, julgus aidata, mitte pilku ära pöörata, seista vastu apaatiale. Samal aastal, kui Saramago suri, tuli välja tema elu viimaseid aastaid kirjeldav dokumentaalfilm „José ja Pilar“ („José e Pilar“), autoriks režissöör Miguel Conçalves Mendes (1978). Nagu pealkiri ütleb, püsib filmi fookus mitte ainult Saramagol, vaid ka tema abikaasal, hispaania ajakirjanikul, kirjanikul ja tõlkijal, José Saramago Fondi presidendil Pilar de Riol (1950). Film näitab kahe inimese sügavat lähedust, nende igapäevaelu Lanzarote saarel ning reise, mis ulatuvad Helsingist Rio de Janeironi. Samuti mängib filmis olulist rolli üks Saramago viimaseid teoseid, romaan „Elevandi reis“ („A Viagem do Elefante“, 2008), mis jutustab värvika loo Portugali kuninga poolt Saksa-Rooma keisrile kingitud elevandist ning tema reisist Lissabonist Viini. Filmi juhatab sisse portugali kirjanik José Luis Peixoto.