komöödia
Kestus 1h 15m
Riik Czechoslovakia
Režissöör Vera Chytilová
Osatäitjad Ivana Karbanová, Jitka Cerhová, Marie Cesková
Keel Tšehhi
Subtiitrid eesti, inglise
Alustame sellest aastast uue traditsiooniga tähistada terve aprilli vältel Sõpruse kino sünnipäeva ning selle tarbeks oleme pannud kokku programmi filmidega igast Sõpruse kino eksisteerimise kümnendist ehk aastast 1955 kuni tänapäevani. Programm algab Vera Chytilová julgelt eksperimentaalse, absurdse, sürreaalse ja feministliku filmiga „Karikakrad“ (1966). Samuti hoiame sünnipäevakuu erilinastuste laupäevadel kinobaari pärast seansi lõppu kauem lahti, et juttu ajada, muusikat kuulata ja lihtsalt mõnusalt Sõpruse sõpradega aega veeta.
"Karikakrad" peegeldab väga omapäras...Näita rohkem
Alustame sellest aastast uue traditsiooniga tähistada terve aprilli vältel Sõpruse kino sünnipäeva ning selle tarbeks oleme pannud kokku programmi filmidega igast Sõpruse kino eksisteerimise kümnendist ehk aastast 1955 kuni tänapäevani. Programm algab Vera Chytilová julgelt eksperimentaalse, absurdse, sürreaalse ja feministliku filmiga „Karikakrad“ (1966). Samuti hoiame sünnipäevakuu erilinastuste laupäevadel kinobaari pärast seansi lõppu kauem lahti, et juttu ajada, muusikat kuulata ja lihtsalt mõnusalt Sõpruse sõpradega aega veeta.
"Karikakrad" peegeldab väga omapärasel moel Tšehhoslovakkia kommunistliku ajaloo seda suhteliselt lühikest perioodi, mil riigis valitses vabam ja lootusrikkam õhkkond. Sellest hoolimata keelati Chytilová film kohe pärast valmimist ära. "Karikakraid" peetakse üheks olulisemaks Tšehhi uue laine teetähiseks. Võimudele aga ei meeldinud teos, mille kaks noort naispeategelast käituvad üsna anarhistlikult või lihtsalt logelevad ja unistavad. Arvatavasti mõjusid ärritavalt ka filmi selgelt seksuaalsed alatoonid.
„Karikakrad“ on ennekõike suurepärane meeleline kogemus - värvide, helide ja häältega mängiv filmiluule, ülistus noorusele ja sotsiaalsete normide rikkumisele. Peategelased kannavad sama nime - üks neist on Marie I ja teine Marie II. Mõlemad on noored ja ilusad, üks brünett ja teine blond. Mõlemad käituvad justkui purjus Pipi Pikksukk. Nagu 1960. aastate eksperimentaalsele filmide puhul tavapärane, ei ole episoodilise ja hakitud struktuuriga lugu narratiivselt eriti konkreetne või traditsiooniline.
Filmi tegevuspaigad on kõigile arusaadavad - kodu, restoran või rand – aga
filmikeel omakorda väga eksperimentaalne ja kirev. Osa filmist on must-valge, osa värviline, lisaks kasutatakse valgusefekte ja animatsiooni. Feministlikule lähenemisele lisaks propageeriks film justkui ka sotsiaalsete normide rikkumist: ära ole nagu kõik teised, ära ela nagu sulle öeldakse, et sa peaksid elama, vaid leia enda tee ja rõõmusta selle otsingul! Need on sõnad, mille järgi ka Sõpruse kinole on alati meeldinud toimetada.