14. Dalai Laama peab üles kasvades ja ametisse sisse elades hakkama rinda pistma Hiina kommunistliku režiimiga, kelle arvates ei tohiks inimestel olla ühtki teist jumalat peale partei. 

„Kundun“ sai alguse Tiibeti iseseisvusliikumise aktivisti ja stsenaristi Melissa Mathesoni kohtumisest Dalai Laamaga, kes andis talle heakskiidu kirjutada käsikiri tema elust. Matheson pakkus järgmise sammuna lavastajarolli üllatuseks Martin Scorsesele, kes selle ka üllatuseks vastu võttis. Scorsese omakorda pakkus veel ühe huvitava kooslusena operaatoriametit Roger Deakinsile, kes on mitmed vendade Coenite, Denis Villeneuve’i ja Sam Mendese filmid teinud visuaalselt täiesti erakordseks. Tänini on see nende ainus koos tehtud film, aga „Kundunile“ sobib ka kaunis, vaikselt sõitev stiil ideaalselt. Oma suure panuse annab ka Philip Glassi muusika. 

Scorsese teise religiooniteemalise filmina käsitleb see hoopis budismi. Erinevalt Jeesusest teab Dalai Laama algusest peale, et on väljavalitu, aga sündmused tema ümber sunnivad teda oma tegevuses ja olemise mõttes kahtlema. 

„Kundun“ on lihtne film, ajalooline draama, tundeline ja filosoofiline lugu, mis väärinuks rohkem tähelepanu. Välja tulles jäi see täiesti ühe suure põhjavajuva laevakere varju, mille kinolevi algas nädal varem ja mille hüsteeriline katastroofiretoorika haaras inimeste meeli valjemalt, kui üks lugu budismist. Sellest ajast peale on „Kundun“ olnud üks raskemini kättesaadavaid ja vaadatavaid Scorsese filme, kuna vastutav stuudio Disney on kõigi aastate jooksul püüdnud „Kunduni“ vaiba alla lükata, et mitte tulutoovat Hiina turgu ära lõigata.  

Martin Scorsese teenis „Kunduniga“ aga välja Hiina Rahvavabariigi kõrgeima tunnustuse: Tiibetisse sisenemise keelu.

– Tristan Priimägi