Lõuna-Prantsusmaa. Suvi. Väike küla. 39 kraadi. Ilmaennustus lubab nädalate pikkust põuaperioodi. Mida teha? Saak, mis peaks tooma lauale järgmise aasta leiva, võib hävineda. Tappev leitsak, kus õhku napib, ajab närvid viimase piirini pingule.

Külaelanik Josef ei saa alati aru, mis on õige ja mis vale. Josefit on lihtne mõjutada ja suunata. Josef on külatola, või vähemalt nii teda kutsutakse. Tegelikult näeb Josef maailma ja inimsuhteid pisut teisiti sellepärast, et tal oli sünnituse ajal nabanöör ümber kaela keerdunud ja see põhjustas arengupeetust. Josef ei soovi kellelegi halba.

Thomas Vinterbergi "Jahi" stiilis film näitab vaatajatele taas kord, kuidas liigne ühtehoidmine maaühiskonnas võib muutuda kahjustavaks ja omamoodi psühhedeelseks. Olukorras, kus soovitakse ainult head, unustatakse piirid inimlikkuse ja ebainimlikkuse vahel.

Süüdistused on lihtsad tulema ja tihtipeale on vaja lihtsalt ohvrit, keda saaks kõiges halvas süüdistada. Selle filmi sihtgrupiks on kindlasti kõik need, kellele meeldivad tugevad ja emotsionaalsed psühholoogilised draamad. Film on meisterlikult üles ehitatud, seda nii atmosfääriliselt kui ka sisemiste pingete poolest, mis kasvavad inimeste vahel kuumusest sama tiineks nagu üks vihmata, palavusest praksuv suvi looduses.

Triin Tramberg