“Lenduri naine” on hoolikalt valitud lõiguke elust, mis sisaldab õppetundi inimloomusest pealkirjaga: “Oh, kui rumalad on armunud inimesed.”

Keerulisi armukadeduse labürinte läbiv teos näitab jahmatavalt ausalt, kui uskumatult totakas ja kurb võib inimene olla omaenese loodud üksinduses. See on film reaktsioonidest, spekulatsioonidest, valedest, valulikest kahtlustustest ja romantilisest ebakindlusest. Selleks, et kõiki neid nõrkusi mõista, peame me nendega mõnda aega koos elama, kas pole nii?

Rohmeri teemakäsitlust ja tegelaste kujutamist selles teoses võiks nimetada hellaks antropoloogiaks.