See on viis dekaadi kestnud aegadetaguse armastuse lugu, mille sisuks on suured tunded. 42 aastat koostööd, 12 mängufilmi ja sõprus, mis sidus igaveseks näitlejanna Liv Ulmanni ja maailmakuulsa filmirežissööri Ingmar Bergmanni. See film on armastusest, üksindusest, suurest valust ja suurtest tunnetest läbi targa naise silmade, millest on igaühel midagi õppida. See on lugu kahest üksikust hingest, kes otsisid oma teist poolt.

Liv oli Ingmarist 20 aastat noorem, kui nende armastus, mis oli täis kirge, kirjavahetusi ja tänaseks ehk ununenud armastust, lõkkele lõi. “Meie armastus pärines üksindusest, mida me mõlemad tundsime,” ütleb Liv oma elu meenutades. Film avab nii nende suhte kui sellele järgneva aja, mil neid sidus vaid koostöö. Samas kirjeldab naine ausalt perioodi, mil nad elasid koos ning mil mees muutus kontrollivaks ja Livi sõnul sai nende kodust tema jaoks justkui vangla. Neil on ühine tütar, kuid filmis ütleb Liv ausalt, et hoolimata armastusest sai ta aru, et tema tütre isa vajab võimalust elada oma elu üksinda. Dagmar Reinolt

Filmi juhatab sisse produtsent Jan Erik Holst Norra Filmi Instituudist.