“Kas väljend "inimese saavutused ületavad tema mõistmisvõime" on teile tuttav? See on vale. Inimese mõistmisvõime ületab tema taluvuse” - Nikola Tesla, "Lõppvaatus"

Robert (Hugh Jackman) ja Alfred (Christian Bale) on kaks mustkunstnikku XX sajandi alguses, kelle vahel seisavad varalahkunud armastatud naine, igikestev rivaliteet ja kustumatult hõõguv viha teineteise vastu. Üksteise ja iseenese võlukunsti piire kombates lähevad nad aina sügavamale mustkunsti tumedasse alateadvusse. Kui mängu astub Nikola Tesla (David Bowie), hakkab vaikselt kaduma ka piir loomuliku ja üleloomuliku vahel.

Jällegi oleks raske Bowiele ette kujutada sobivamat rolli kui lähisajaloo üks salapärasemaid teadlasi Nikola Tesla, kelle elu ja isikut varjab tihe konspiratsiooniteooriate ja müstika loor. Teslat on peetud inimeseks, teadlaseks, tulnukaks, võluriks ja vaheldumisi nii jumala kui kuradi saadikuks. Tema eraeluline vaen Thomas Alva Edisoniga peegeldub mõneti kahe mustkunstniku omavahelises vihkamises. Bowie nihutatud rollilahendust toetab koomilisevõitu Ida-Euroopa aktsent ja muidugi vuntsid. “Lõpplahendus” ise on aga täielik filmikunsti pärl: suurejooneline müsteerium, ettearvamatu ja salapärane nagu hea mustkunstitrikk.