Riik Nõukogude Liit
Režissöör Leida Laius
Keel eesti
Subtiitrid inglise
1/ 12
MÄED KUI VALGED ELEVANDID (1963, 15') (ilma subtiitriteta / without English subtitles)
Lühimängufilm „Mäed kui valged elevandid” oli kahe noore operaatori Hans Roosipuu ja Anton Muti kursusetöö Moskva filmiinstituudis. Nende ülesandeks oli teha etüüd värvifilmile, aga nad otsustasid, et mõttekam oleks juba filmida üles mõni läbi lavastatud novell ja kutsusid režissööriks Leida Laiuse. E. Hemingway novelli aineil koolitööna valminud väike film annab hästi aimu Leida Laiuse edasiste filmide tugevatest näitlejatöödest. Filmi sisu on pealtnäha lihtne: mees ja naine üritavad lahendada ...Näita rohkem
MÄED KUI VALGED ELEVANDID (1963, 15') (ilma subtiitriteta / without English subtitles)
Lühimängufilm „Mäed kui valged elevandid” oli kahe noore operaatori Hans Roosipuu ja Anton Muti kursusetöö Moskva filmiinstituudis. Nende ülesandeks oli teha etüüd värvifilmile, aga nad otsustasid, et mõttekam oleks juba filmida üles mõni läbi lavastatud novell ja kutsusid režissööriks Leida Laiuse. E. Hemingway novelli aineil koolitööna valminud väike film annab hästi aimu Leida Laiuse edasiste filmide tugevatest näitlejatöödest. Filmi sisu on pealtnäha lihtne: mees ja naine üritavad lahendada nende suhte jaoks olulist probleemi ning nende tõekspidamised on väga erinevad. Ent kohvikuvestluse tagant aimuvad just naisele olulised eksistentsiaalsed küsimused ning eluvalikute problemaatilisus. Noorukese Viiu Härmi ja Heino Mandri mäng on psühholoogiliselt täpne ja peenelt nüansseeritud.
MÄEKÜLA PIIMAMEES (1965, 88') (ingliskeelsed subtiitrid / with English subtitles)
Kui Mäeküla vana mõisnik parun von Kremer heidab silma Tõnu Prillupi nägusale noorikule Marile, ei taha Prillup sellest esiotsa midagi kuulda. Ent parun pakub välja ahvatleva tehingu. Kehvast Prillupist saab mõisa piimarentnik tingimusel, et noorik tuleb mõisa, kui härra kutsub. Prillupi õnnelootused aga ei täitu. Uue Mäeküla piimamehe äri ei õitse ja naise jagamine mõisnikuga on talle üha enam vastumeelt. Mari peaks tema meelest oma kaksikelu põlgama, kuid naine, kes on alistunud meeste tehingule, ei võta selle häbi oma hinge peale. Prillup laostub, joob enda põhja ja sureb. Ka von Kremeri ostetud õnn on üürike. Valguskiireks selles loos on Mari, naine, kes isegi räpaste tehingute ohvriks langenuna säilitab oma hingepuhtuse.
Eduard Vilde romaanil põhinev “Mäeküla piimamees” oli režissöör Leida Laiuse esimene täispikk mängufilm. Siin teeb ta sissejuhatuse hiljem tervet tema karjääri iseloomustanud teemasse – loosse tugevast naisest, kes peab võitlema nii raskete olude kui inimestega enda ümber. Film oli Jüri Järveti filmikarjääri esimeseks peaosaks ja tema rollilahendus sedavõrd mõjus, et järgnesid suurrollid mitmes filmiklassikaks saanud linaloos.
Näita vähem
Mis on eriprogramm “Leida Laius 100”?
Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming. Laiuse filmipärand ei ole suur mitte mahult, vaid kaalult.
Tänases vaates moodustab Laiuse mängufilmipärand ühtse terviku, kus eri filmides tulevad ikka ja jälle esile sarnased teemad: tugevad naise lugu, mehe ja naise mõistatuslikud suhted, naiseks ja emaks olemise väljakutsed. Kuna just naiseks olemise temaatika on tema filmides kesksel kohal, on Laiuse filmide mõte praegu ehk ühiskondlikult paremini mõistetav kui varem.
Laiuse filmograafia peegeldab hästi autori ja seeläbi ka eesti filmi muutumist ajas. Kõrvutades L. Laiuse esimest ja viimast täispikka mängufilmi („Mäeküla piimamees“ ja „Varastatud kohtumine”), võib näha, kui pika tee autor on käinud, jäädes samal ajal truuks enda jaoks olulistele teemadele. Režissööri ja operaatori Jüri Sillarti arvates ei teinud Laius ühtegi ebaausat ega konformistlikku filmi.
Retrospektiiv pakub võimaluse kogeda Leida Laiuse loomingut võimalikult terviklikul moel ning näha suurel ekraanil ära kõik tema täispikad mängufilmid. Lisaks neile on programmiks ka kaks dokumentaalfilmi, „Sündis inimene“ ja „Lapsepõlv“, mis kuuluvad eesti dokumentalistika kuldvaramusse ja millel on oluline sisuline seos Laiuse viimaste mängufilmidega „Naerata ometi“ ja „Varastatud kohtumine”.
Linastused
No screenings at the moment
