Hirokazu Kore-eda südamlik Akimi Yoshida manga-adaptsioon on lugu ühtehoidmisest, perekonnast ja mälestustest.

Kolm 20ndates eluaastates õde sõidavad isa matustele, kus kohtuvad oma 15-aastase poolõega ja kutsuvad ta enda juurde elama. Noored naised peavad oma elu korraldamise kõrval hakkama saama ka teismeliseeast välja murdva neiu kasvatamisega. Lahendada tuleb ka meeste küsimus, mille kohal kummitab pidevalt kadunud isa lahutuse traagika. Kas helged lapsepõlvemälestused suudavad leevendada vanemate lahutusega kaasnenud kaotusevalu? Kes on süüdi pere lagunemises ja kas noorem õde saab end kunagi tunda täieõigusliku pereliikmena? Kore-eda annab vaatajale aega tegelaste ellu sisse elada; karakterid joonistuvad selgelt välja ja lugu kulgeb rahulikus, tasakaalukas tempos - sellles on oma roll pildi poeesial ja jaapani kino esteetikal. Õekeste maailm on vägivallavaba, ainukeseks mobiilseks elemendiks läbi stseenide tuhisev rong, mis sümboliseerib kõike muutuvat ja möödapääsmatut.

Kõnekate ja eluliste kujundite abil rõhutab režissöör nende hetkede väärtust, mida me saame veeta koos oma lähedastega. Kui kunsti üks ülesandeid on muuta maailm helgemaks, siis Hirokazu Kore-eda on üks neist režissööridest, kes seda ülesannet oma filmides väljendada suudab.  

Tõnu Karjatse