Selles filmis on olemas paljud tihti iraani kino iseloomustuseks kõlavad märksõnad – poeetilisus ja unenäolisus, mis asetuvad poliitiliselt terava laetusega poliitilisse konteksti ning leidlik ja üllatav loojutustus, mis tekitavad täiesti sõnuseletamatult kõrge kvaliteediga kinematograafilise kogemuse.

“Minu varastatud planeet” autoriks on Farahnaz Sharifi, kes oli monteerijaks mõned aastad tagasi IDFA peaauhinna saanud ning meiegi festivalil linastunud linateosele “Perekonna röntgenpilt”. Neid filme ühendavad ka mitmed temaatilised fookusteemad nagu naiste õigused Iraani ühiskonnas ja pidev kaksikelu – üks allasurutud ja hillitsetud avalikkuses ning teine, vabam ja metsikum privaatsfääris. 

Seda filmi on ohtralt kiidetud muljetavaldava arhiivi kasutamise eest, sest see toetub vanakraamiturgudelt kokku ostetud ning ära visatud või hävitada püütud fotodele ning 8mm filmilindile üles võetud amatöörvideotele. Koos oma isikliku perekonnalooga on autor sellest kokku põiminud tugevalt puudutava üldistusjõulise terviku.

Film on osalenud mitmekümnel festivalidel ning võitnud kümneid auhindu, sh suurtelt festivalidelt nagu Berlinale, IDFA, Chicago, Thessaloniki.

Kaarel Kuurmaa