1981. aastal ilmavalgust näinud kurikuulsa filmi “Möire” kõige tuntum reklaamlause kõlab nii: “Selle filmi valmimisel ei vigastatud ühtegi looma, küll aga 70t võttegrupi liiget”.  Kui produtsent Noel Marshall projektiga alustas, siis ta ei aimanud, et see film peaaegu tapab tema ja ta pereliikmed. Iga teine täie mõistusega inimene oleks siiski osanud ette näha, et kui võtta elutuppa lõvid ja tiigrid, siis võib asi halvasti lõppeda.

Noel elas filmi nimel 150 erineva kiskjaga oma Aafrika džunglimajakeses kokku tervelt 10 aastat ja on tõeline ime, et ta sellest eluga pääses. Kuigi põnevikuna mõeldud hullumeelne teos ei vasta päris algsele stsenaariumile, sest metsikute kiisude “improvisatsiooniline” mäng andis sündmuste kulgemisele oma panuse, on selle vaatamine kordumatu kogemus. Jahmatavat silmarõõmu pakkuvat filmi jälgides on tunda, et näitlejad proovisid anda endast parima, aga liiga tihti tuli neil päriselt oma elu nimel joosta ja nende nägudel peegelduvad tunded pole mitte lihvitud näitlemiskunst, vaid halvasti varjatud kabuhirm oma elu pärast.

Mängufilmi ja Werner Herzogi stiilis dokfilmi piirimail balansseeriv teos on vägagi põnev vaatamine kõigile filmi- ja loomasõpradele ning muidu uudishimulikele inimestele.

Unustage eriefektidega moodne kinokunst, kus tiiger lisatakse pärast võtteid näitleja kõrvale arvuti abil ja tulge vaadake, kuidas Hollywoodi staarid Melanie Griffith ja Tippi Hedren said neljajalgsetelt kolleegidelt endale eluaegsed armid.

Kõikidele kassidele kohustuslik!