Kuningas Arthur asub koos oma ümarlaua rüütlitega otsima Püha Graali nii nagu lugematutes briti ajaloolistes filmides enne seda… aga samas üldse mitte nii. Monty Pythoni koomikutegrupi esimeses täispikas mängufilmis võetakse inglastele vaata et pühaduse staatuses Püha Graali müüt ja keeratakse täiesti pea peale. Lollid naljad, must huumor, absurdikomöödia ja täielik taktitunde puudumine, mille poolest Monty Python on selleks ajaks juba kurikuulsaks saanud, leiab siin täiesti uue väljandi, kuidas närvi või naerma ajada lugematu hulk inimesi. Mõlemat reaktsiooni vältida on ilmselt võimatu.

Ja mis sobiks paremini lõpetama üht Monty Pythoni filmi kirjeldust, kui kild täiesti mõttetut infot: Cannes’is toimunud esilinastuse ajal hakkas rahvas naerma juba algustiitrite ajal. Nende naer kasvas veelgi, kui algustiitrid äkki katkesid ja saal pimedaks läks, kuna arvati, et nii ongi mõeldud. Tegelikult oli aga majale tehtud pommiähvardus ja tuletõrjujad kamandasid kõik inimesed saalist välja.