Lucial on olemas kõik, mida üks naine võiks tahta. Armastav mees ja poeg. Võimalus kodusena end täielikult perele pühendada. Ülikoolipäevilt kestma jäänud südamesõprus Cristinaga. Ometigi ei suuda Lucia keset suvepuhkuse joovastavat idülli tunda muud, kui igatsust inimese vastu, kes ta kunagi oli.

Lucia ja Cristina lähevad koos abikaasadega suve nautima väikesesse rannakülasse, mille võlu on ajaga nukraks luitunud. Seal, rahu ja turvalisuse peegli taga, hakkab Luciat paeluma kõik see, mis ei ole talle kandikul ette laotud. Mineviku hõlmadest ilmub puhkust nautivasse seltskonda üks kättesaamatu mees, kes annab põhjuse jahiks. Sest elu ei peaks ometigi kulgema nii hambutult.

„Pelgupaik“ kaevub dramaturgilises kihistuses naiseks olemise sügavatesse soppidesse. Marina Palii loob Luciana rolli, mis jääb meelde oma jõulisuse ja haavatavusega, ja annab hääle sisemisele heitlusele, mida paljud tunnevad, kuid vähesed julgevad tunnistada. Võimsalt intiimne kaamerarežii viib vaataja kaasa teekonnale, kus suvine valgus ja igatsuse varjud põimuvad, paljastades armastuse näilise püsivuse habrast olemust.