Viesturs Kairišs on rahvusvaheliselt tuntumaid ja auhinnatumaid Läti režissööre, kes on edukalt teinud nii sõna- kui ooperilavastusi, mängu- ja dokumentaalfilme. Tema käesolev teos viib vaataja kirde-Läti unikaalsesse Latgale piirkonda, millele on omased kõik ääremaa tunnused – rahvas vananeb, piirkond vaesustub ja maa tühjeneb inimestest. Ometi on Kairišs toonud meieni värvikate tegelaskujude ja teemadega galerii: maailmalõpust prohveteeriv jutlustaja, suur katoliiklik vabaõhumissa Aglonas, õigeusukiriku teenistus, vanausuliste palvela, mahajäetud juutide sünagoog, kus nüüd elab akordionistist vanake, paljaste kätega jäätunud maapinda hauda raiuvad mehed ning muidugi Latgale karge loodus kogu oma ülevuses ja muutlikkuses.

Eraldi allajoonimist väärib Gints Berzinsi maagiline kaameratöö ning muidugi hõrk helirežii, milles kasutatakse naturaalseid loodushääli, vanu Latgale rahvalaule ja koraale ning filmi läbiva motiivina kõlavad katked Gustav Mahleri viimaseks jäänud vokaalsümfoonilisest tervikteosest “Laul maast”.

See kõik kokku moodustab tugeva religioosse niidiga kokkunõelutud elu- ja surma tsüklilisusest kõneleva eleegilise õhustikuga suurteose, millega Viesturs Kairišs annab meistriklassi dramaturgiast dokumentaalfilmis, mida ei kanna sõnad ega verbaalne dialoog, vaid pigem pildi, heli ja tunnetuse täpne kokkupõimumine.

Kaarel Kuurmaa